Rihmast tirimine: miks koerad seda teevad ja mida meie saame teha? 🐾
Jalutuskäik koeraga peaks olema mõnus ühine aeg.
Värske õhk.
Natuke liikumist.
Mõnus sabaliputus.
Aga siis astud uksest välja ja sinu armas karvane sõber muutub hetkega neljajalgseks veduriks.
Sina arvasid, et lähete rahulikult jalutama.
Koer arvas, et algas ekspeditsioon „Kõik lõhnad tuleb kohe üle kontrollida“. 🐕
Rihmast tirimine on väga tavaline mure. See ei tähenda, et koer oleks halb, kangekaelne või salaja jõusaalis käinud. Enamasti tähendab see, et koer on põnevil, tal on kiire maailma avastamisega või ta on lihtsalt õppinud, et tirimine viib teda edasi.
Ja olgem ausad — kui miski töötab, siis koer jätkab seda suure pühendumusega.
Miks koer rihmast tirib?
1. Maailm on koera jaoks lihtsalt tohutult põnev 🌍
Meie näeme tänavat.
Koer näeb tervet seiklusparki.
Seal on:
• eelmise koera lõhnakirjad;
• põõsas, kus „midagi kindlasti juhtus“;
• inimene, kelle taskus võib olla maius;
• tuvi, kes käitub kahtlaselt;
• post, millel on rohkem infot kui hommikustes uudistes.
Koera nina töötab jalutuskäigul täistuuridel. Ta ei lähe lihtsalt kõndima. Ta läheb lugema maailma lõhnalehte.
Seega kui koer tirib, ei pruugi ta mõelda:
„Ma ei kuula sind.“
Ta võib mõelda hoopis:
„Oota! Seal on tähtis lõhnauudis ja ma pean seda KOHE kontrollima.“
2. Koer on õppinud, et tirimine toimib
See on üks kõige olulisemaid põhjuseid.
Kui koer tirib ja inimene liigub kaasa, saab koer selle, mida ta tahtis. Ta jõuab kiiremini põõsani, teise koerani, lõhnani või järgmise põneva kohani.
Ehk koera peas tekib lihtne järeldus:
tirin = liigume edasi
Ja kui see töötab ühe korra, siis miks mitte proovida ka järgmised 147 korda?
Koer ei tee seda pahatahtlikult. Ta lihtsalt õpib väga kiiresti, mis viib soovitud tulemuseni.
Kui inimene iga kord kaasa liigub, võib koerale jääda mulje:
„Väga hea süsteem. Mina juhin, inimene tuleb järgi.“ 😄
3. Koeral on liiga palju energiat ⚡
Mõni koer läheb õue nii, nagu oleks teda kolm päeva stardijoonel hoitud.
Eriti kutsikad ja noored koerad võivad olla jalutuskäigu alguses väga elevil. Nad tahavad joosta, nuuskida, hüpata, vaadata, kuulata ja kontrollida, kas kogu ümbruskond on ikka endiselt alles.
Kui koer on enne jalutuskäiku väga üles keeratud, võib rihmas rahulikult kõndimine olla tema jaoks raske.
Mitte sellepärast, et ta ei oskaks.
Vaid sellepärast, et tema peas toimub samal ajal väike ilutulestik.
4. Koer ei tea veel, mida me temalt ootame
Inimese jaoks tundub rihmas kõndimine lihtne.
„Kõnni minu kõrval ja ära tiri.“
Koera jaoks ei ole see aga iseenesest mõistetav. Tema loomulik liikumiskiirus võib olla kiirem kui inimese oma. Lisaks tahab ta liikuda sinna, kuhu nina käsib.
Lõdva rihmaga kõndimine on oskus, mida tuleb õpetada.
Koer ei sünni teadmisega, et inimene eelistab jalutuskäiku, mitte kelgukoera treeninglaagrit.
Mida meie saame teha?
Hea uudis: rihmast tirimist saab vähendada.
See vajab kannatlikkust, järjepidevust ja vahel ka sügavat hingetõmmet.
Sellist hingetõmmet, kus inimene mõtleb:
„Ta ei tee seda minu närvide hävitamiseks. Ta on lihtsalt koer.“
Ja siis liigume rahulikult edasi. Või seisame. Sõltub rihmast. 😄
1. Peatu, kui rihm läheb pingesse
Kõige lihtsam põhimõte:
pinges rihm = jalutuskäik peatub
lõtv rihm = jalutuskäik jätkub
Kui koer tirib, jää seisma. Ära sikuta teda tagasi. Ära hakka temaga jõudu katsuma. Lihtsalt peatu.
Kui koer vaatab sinu poole, tuleb tagasi või rihm läheb lõdvemaks, liigu edasi.
Alguses võib see tähendada, et jõuate 10 minutiga umbes kolme meetri kaugusele koduuksest.
See on täiesti normaalne.
Mõni jalutuskäik ei ole kilomeetrite kogumine. Mõni jalutuskäik on hoopis väike koolitustund värskes õhus.
Koer õpib tasapisi:
„Kui ma tirin, siis maailm peatub. Kui rihm on lõtv, siis maailm liigub edasi.“
2. Premeeri head käitumist 🍖
Me märkame tihti seda, mida koer valesti teeb.
Aga väga oluline on märgata ka seda, mida ta õigesti teeb.
Kui koer kõnnib kasvõi paar sammu lõdva rihmaga, kiida teda.
Võid kasutada:
• maiust;
• rõõmsat häält;
• paitust;
• väikest mänguhetke;
• sõbralikku tähelepanu.
Näiteks:
„Tubli!“
„Hästi!“
„Just nii!“
Koerale võiks selgeks saada, et inimese lähedal rahulikult kõndimine on kasulik tegevus.
Kui hea käitumine jääb märkamata, siis koer ei pruugi aru saada, et just seda me temalt ootame.
3. Alusta rahulikus kohas
Kui koer tirib juba kodutänaval, siis rahvarohke park, jooksjad, ratturid ja teised koerad võivad tema jaoks olla liiga suur väljakutse.
Alusta lihtsamast kohast.
Näiteks:
• koduhoov;
• vaikne tänav;
• tühi parkla;
• rahulik metsarada;
• kodu lähedal lühike lõik.
Ära alusta treeningut kohas, kus koera aju ütleb:
„Kõik on liiga põnev, ma ei kuule enam kedagi.“
Kui rahulikumas kohas tuleb paremini välja, saad tasapisi lisada raskemaid olukordi.
Nagu koolis — enne õpitakse tähti, mitte ei minda kohe kirjandit kirjutama.
4. Tee lühemaid ja teadlikumaid jalutuskäike 🐕
Kui eesmärk on harjutada rihmas kõndimist, ei pea jalutuskäik olema pikk.
Parem on teha 10 minutit teadlikku harjutamist kui 40 minutit tirimisvõistlust, mille lõpuks on koer elevil ja inimene meenutab keedetud spagetti.
Võid teha nii:
• 5 minutit rahulikku kõndimist;
• väike nuuskimispaus;
• jälle paar minutit lõdva rihma harjutust;
• siis rahulik lõpp.
Nuuskimine on koerale tähtis. Kõik jalutuskäigud ei pea olema „ilus kõrval kõndimine“.
Koer vajab ka võimalust ümbrust uurida. Tema jaoks on nuuskimine nagu sotsiaalmeedia, uudised ja meelelahutus üheskoos.
Tasakaal on tähtis.
5. Ära hoia rihma pidevalt pingul
Vahel inimene hoiab rihma juba ette väga lühikesena ja pinges.
Koer tunneb pinget ja võib hakata sellele vastu tõmbama.
Proovi hoida rihm nii, et koeral oleks natuke liikumisruumi, aga sina saad teda siiski turvaliselt suunata.
Lõdva rihmaga kõndimine ei tähenda, et koer peab kogu aeg täpselt sinu kanna kõrval marssima nagu paraadil.
See tähendab pigem:
• rihm ei ole pinges;
• koer ei vea inimest järgi;
• inimene ja koer liiguvad koos;
• mõlemal on veel väärikus alles.
Eriti inimesel. Sest põõsasse lohisemine ei ole kellegi unistuste jalutuskäik.
6. Vaheta suunda, kui koer kiirustab ette
Kui koer tormab kogu aeg ette, võid rahulikult suunda muuta.
Mitte järsu sikutusega, vaid rahulikult:
„Lähme siia.“
Kui koer tuleb sinuga kaasa, kiida teda.
Selle mõte ei ole koera segadusse ajada, vaid õpetada talle, et inimene on jalutuskäigul oluline kaaslane.
Mitte lihtsalt rihma otsas lohisev lisavarustus.
Koer võiks õppida aeg-ajalt vaatama:
„Kuhu meie nüüd läheme?“
Mitte ainult:
„Mina lähen sinna. Sina proovi ellu jääda.“
7. Kasuta sobivat varustust
Hea varustus ei õpeta koera sinu eest, aga see võib treenimise lihtsamaks teha.
Oluline on, et rihm, kaelarihm või traksid oleks:
• koerale mugav;
• õiges suuruses;
• turvaline;
• mitte valu tekitav;
• sobiv just sinu koera kehale ja käitumisele.
Mõnele koerale sobivad hästi traksid. Mõnele sobib kaelarihm. Mõne puhul on vaja rahulikumalt katsetada, mis töötab kõige paremini.
Kui koer tirib väga tugevalt, tasub valida varustus, mis aitab teda turvaliselt suunata ega tee haiget.
Kui sa ei ole kindel, milline lahendus sinu koerale sobib, küsi nõu koeratreenerilt, loomaarstilt või kogenud spetsialistilt.
Varustus peaks toetama õppimist, mitte asendama õpetamist.
Mida mitte teha?
Ära sikuta pidevalt tagasi
Kui koer tirib ja inimene tirib vastu, võib sellest saada väike köievedu.
Koer mõtleb:
„Ahaa, mäng algas.“
Inimene mõtleb:
„Miks ma seda endale teen?“
Pidev sikutamine ei õpeta koerale rahulikku kõndimist. Pigem võib see tekitada rohkem pinget ja elevust.
Ära karista koera selle eest, et ta on elevil
Koer ei tiri tavaliselt selleks, et sind meelega kiusata.
Ta tirib, sest:
• ta on põnevil;
• ta tahab kuhugi jõuda;
• ta on õppinud, et tirimine töötab;
• ta ei oska veel teisiti.
Rahulik õpetamine aitab rohkem kui pahandamine.
Koer õpib paremini siis, kui ta saab aru, mida me temalt ootame.
Ära oota liiga kiiret tulemust
Kui koer on kuude kaupa õppinud, et tirimine viib teda edasi, siis ühe jalutuskäiguga see tavaliselt ei muutu.
See ei tähenda, et harjutamine ei tööta.
See tähendab, et koera peas on vana harjumus juba üsna mugavalt diivanile istunud.
Uus harjumus vajab aega.
Natuke nagu inimesel kohvi vähendamine. Teoorias lihtne, praktikas… no räägime sellest mõni teine kord.
Väike harjutus: „Lõtv rihm viib edasi“ 🐾
Proovi seda rahulikus kohas.
1. Võta koer rihma otsa.
2. Hakka rahulikult liikuma.
3. Kui rihm läheb pingesse, peatu.
4. Oota, kuni koer lõdvendab rihma või vaatab sinu poole.
5. Kiida teda.
6. Liigu edasi.
7. Korda.
Alguses premeeri väga väikseid õnnestumisi.
Kui koer teeb kaks ilusat sammu, on see juba võit.
Jah, ainult kaks.
Me ei alusta maratonist. Me alustame sellest, et inimene ei lenda põõsasse.
Millal võiks abi küsida?
Abi tasub küsida, kui:
• koer tirib väga tugevalt;
• koer sööstab teiste koerte või inimeste poole;
• koer haugub, rapsib või läheb jalutuskäigul väga ärevaks;
• jalutuskäigud on muutunud stressirohkeks;
• koer on suur ja füüsiliselt raske kontrollida;
• sa tunned, et ei saa üksi hakkama.
Hea koeratreener ei ole märk läbikukkumisest.
See on märk sellest, et sa tahad oma koerale ja endale paremat igapäevaelu.
Ja ausalt — vahel on väga hea, kui keegi kõrvalt ütleb:
„Hinga. Teeme sammhaaval.“
Kokkuvõtteks
Rihmast tirimine ei tähenda, et koer oleks paha.
Enamasti tähendab see, et koer on elevil, maailm on põnev ja ta on õppinud, et tirimine viib teda edasi.
Meie saame aidata nii:
• peatume, kui rihm läheb pingesse;
• liigume edasi, kui rihm on lõtv;
• premeerime rahulikku kõndimist;
• alustame lihtsast keskkonnast;
• kasutame sobivat varustust;
• oleme järjepidevad;
• säilitame huumorimeele.
Sest olgem ausad — mõni jalutuskäik algab küll plaaniga „läheme rahulikult“, aga lõpeb teadmisega, et sinu koeral on vedurijuhi hing. 🚂
Õnneks saab ka väike vedur õppida tasapisi kaasreisijaga arvestama.
Ja kui ühel päeval kõnnite koos lõdva rihmaga mööda tänavat, siis on tunne päris hea.
Sina ei lohise.
Koer ei tiri.
Rihm ripub rahulikult.
Ja mõlemal on tunne, et olete jalutuskäigu meeskond, mitte köieveo vastased. 🐶