Koer korteris: kas see on võimalus või takistus? 🐾
Elu koeragaKoer korteris.
Mõne inimese jaoks täiesti tavaline mõte.
Teise jaoks tekib kohe küsimus:
„Aga kas koeral on ikka piisavalt ruumi?“
Või veel dramaatilisemalt:
„Kas vaene koer peab nüüd terve elu diivani, köögilaua ja esiku vahel edasi-tagasi kõndima?“
Tegelikult ei ole korteris elamine koera jaoks automaatselt probleem.
Koer ei mõõda õnnelikku elu ainult ruutmeetrites. Tema jaoks on palju tähtsam see, kas tal on piisavalt liikumist, tegevust, puhkust, õpetamist ja oma inimesega koos olemist.
Suur maja ei tee koera automaatselt õnnelikuks.
Ja väike korter ei tähenda automaatselt õnnetut koera.
Kõik sõltub sellest, kuidas koera vajadustega arvestatakse.
Kui koeral on võimalus õues käia, nuusutada, liikuda, õppida, puhata ja olla oma inimese lähedal, võib korter olla talle väga mõnus kodu.
Ka siis, kui koer ise arvab, et kõige parem koht kogu korteris on täpselt see koht, kus inimene parasjagu seista tahab.
Kas koer saab korteris elada? 🏡
Jah, saab küll.
Paljud koerad elavad korteris väga hästi.
Korter võib olla koerale turvaline ja mõnus kodu, kui tema põhivajadused on täidetud.
Koer vajab:
- liikumist;
- nuuskimist;
- puhkust;
- vaimset tegevust;
- õpetamist;
- selgeid reegleid;
- inimese tähelepanu;
- rahulikku kohta, kus segamatult olla.
Korter ise ei ole takistus.
Takistuseks võib saada hoopis see, kui koer ei saa piisavalt õues käia, tal on igav, ta ei oska üksi olla või ta reageerib igale trepikojas kostvale helile nagu oleks alanud rahvusvaheline kriis.
Koera jaoks võib korter olla täiesti hea kodu.
Aga ta vajab seal päris elu, mitte ainult ilusat kaussi ja kohta diivani kõrval.
Kuigi olgem ausad — koht diivani kõrval on koera arvates tihti lihtsalt ajutine peatus enne diivanile kolimist.
Korterikoer ja õuekoer: kumb on õnnelikum? 🌿
Sageli arvatakse, et õuekoeral on automaatselt parem elu kui korterikoeral.
Tal on ju hoov.
Rohkem ruumi.
Värske õhk.
Võimalus ringi liikuda.
Ja kindlasti mõni väga tähtis põõsas, mida valvata.
Aga tegelikult ei ole asi nii lihtne.
Õuekoer võib küll viibida rohkem õues, aga see ei tähenda automaatselt, et tal on piisavalt tegevust, suhtlust ja vaimset stimulatsiooni.
Kui koer on päev läbi üksi hoovis, ilma jalutuskäikude, mängu, õpetamise ja inimesega koos olemiseta, võib tal olla sama igav kui korterikoeral, kes ei saa piisavalt tähelepanu.
Lihtsalt igavus toimub suuremal territooriumil.
Hoov on tore võimalus, aga hoov ei asenda inimest.
Koer võib küll oma aias ringi liikuda, aga kui tema päev koosneb peamiselt sellest, et ta vaatab värava poole ja kommenteerib möödujaid, siis ei pruugi see olla kuigi rahuldust pakkuv elu.
Korterikoer võib samal ajal elada väga täisväärtuslikku elu, kui ta saab regulaarselt õues käia, nuusutada, liikuda, õppida ja oma inimesega koos olla.
Seega ei ole küsimus ainult selles, kas koer elab korteris või majas.
Küsimus on selles, kas koera vajadused on päriselt täidetud.
Õuekoeral võib olla rohkem ruumi.
Korterikoeral võib olla rohkem inimesega koos olemist.
Ideaalis võiks igal koeral olla mõlemat: võimalus liikuda ja võimalus olla oma inimesega.
Sest koer ei unista ainult aiast.
Ta unistab ka sellest, et keegi tuleks temaga kaasa, viskaks palli, õpetaks midagi uut ja ütleks vahel:
„Tubli koer.“
Ja kui selle juurde käib maius, siis on koera arvates tegemist juba väga hästi korraldatud eluga.
Õuering ei ole ainult pissipaus 🚶♀️🐕
Üks tähtsamaid asju korterikoera puhul on õues käimine.
Kui koer elab korteris, sõltub tema võimalus maailma avastada suuresti inimesest. See tähendab, et inimene on koera jaoks väga tähtsal ametikohal: ukseavamise osakonna juhataja.
Koer ei vaja ainult kiiret majaesist ringi.
Ta vajab jalutuskäike, kus ta saab:
- liikuda;
- nuusutada;
- ümbrust jälgida;
- rahulikult maailma uurida;
- teiste koerte ja inimestega sobivas kauguses harjuda.
Nuuskimine on koera jaoks väga oluline.
Meie jaoks võib üks põõsas olla lihtsalt põõsas.
Koera jaoks võib see olla terve uudisteportaal.
Kes käis?
Millal käis?
Mis tujus oli?
Kas tal oli kaasas maiust?
Kõik vajab põhjalikku uurimist.
Õuekoeral võib olla võimalus päeva jooksul rohkem õues viibida, aga ka tema vajab jalutuskäike väljaspool koduhoovi.
Hoov on koerale tuttav territoorium.
Jalutuskäik pakub aga uusi lõhnu, uusi helisid ja uusi kogemusi.
See tähendab, et ka õuekoer ei peaks kogu oma elu veetma ainult koduaias.
Muidu võib juhtuda, et tema maailm lõpebki aia ääres.
Ja iga mööduv jalgratas muutub suureks sündmuseks, mida tuleb haukumisega kogu ümbruskonnale tutvustada.
Kui palju liikumist korterikoer vajab?
Sellele ei ole ühte vastust.
Kõik sõltub koerast.
Oluline on arvestada:
- koera vanust;
- tõugu;
- tervist;
- energiataset;
- iseloomu;
- varasemat harjumust;
- seda, kui palju vaimset tegevust ta saab.
Mõni väike koer võib olla väga energiline ja vajada palju tegevust.
Mõni suur koer võib olla kodus üllatavalt rahulik ja eelistada pärast jalutuskäiku mõnusat uinakut.
Seega ei tasu mõelda ainult nii:
„Väike koer sobib korterisse, suur koer ei sobi.“
Koera suurus ei räägi kogu lugu.
Mõnikord mahub suur koer korterisse paremini kui väike koer oma suurte ideedega.
Oluline ei ole ainult see, kui palju koer jookseb.
Oluline on ka see, kas ta saab rahulikult nuusutada, maailma uurida ja pärast seda puhata.
Korterikoera puhul peab inimene liikumist teadlikumalt planeerima.
Õuekoera puhul võib inimene aga kergesti mõelda:
„Tal on ju hoov, küll ta liigub.“
Aga koer ei pruugi üksi hoovis teha midagi väga arendavat.
Mõnikord ta lihtsalt seisab, vaatab väravat ja ootab, et elu lõpuks põnevaks läheks.
Korteris elades on rutiin väga tähtis ⏰
Koerale meeldib, kui elu on arusaadav.
Ta ei pea teadma kogu pere nädalaplaani, aga tal võiks olla enam-vähem ettekujutus, millal toimub midagi olulist.
Näiteks:
- millal minnakse õue;
- millal süüakse;
- millal mängitakse;
- millal puhatakse;
- millal inimene lahkub ja tagasi tuleb.
Rutiin annab koerale turvatunnet.
Kui päevad on väga ettearvamatud, võib koer muutuda rahutumaks.
Korteris võib see väljenduda näiteks haukumises, närimises, rahutus liikumises või selles, et koer jälgib inimest nagu väike karvane projektijuht.
„Kas sa lähed kööki? Ma tulen kaasa.“
„Kas sa lähed vannituppa? Ma kontrollin.“
„Kas sa liigutasid võtit? Väga kahtlane.“
Rutiin on oluline ka õuekoerale.
Kui koer elab peamiselt õues, ei tähenda see, et tema päev võiks olla täiesti juhuslik.
Ka õuekoer vajab selgust, kontakti ja tegevust.
Koer ei taha olla lihtsalt „õues olemas“.
Ta tahab kuuluda pere ellu.
Korterikoer vajab ka ajutööd 🧠
Füüsiline liikumine on tähtis, aga ainult sellest alati ei piisa.
Koer vajab ka vaimset tegevust.
See ei tähenda, et kodus peab olema koerte seikluspark, kolm tunnelit ja takistusrada ümber diivanilaua.
Piisab lihtsatest asjadest:
- maiuste otsimine;
- nuuskimismatt;
- toidumänguasi;
- lihtsate trikkide õppimine;
- rahulik treening;
- närimistegevus;
- uute kohtade rahulik avastamine.
Kui koer saab mõelda, nuusutada ja ülesandeid lahendada, väsib ta mõnusalt.
Väsinud ja rahulolev koer ei pea nii palju ise tegevust leiutama.
Ja koera enda välja mõeldud tegevused ei ole alati inimese sisekujundusega kooskõlas.
Näiteks:
- prügikasti sisuanalüüs;
- sussi ümberpaigutus;
- vaiba serva uuring;
- diivanipadja sisemise ilu avastamine;
- aknast möödujate kommenteerimine.
Vaimne tegevus ei ole vajalik ainult korterikoerale.
Ka õuekoer vajab ajutööd.
Kui koer on küll õues, aga päevast päeva ilma uute ülesannete ja suhtluseta, võib ta hakata ise endale tööd otsima.
Näiteks haukuda möödujate peale, kaevata aeda ümber või pidada tuvidega pikaajalist strateegilist konflikti.
Naabrid ja trepikoda: korterikoera eriline maailm 🚪
Korteris elades on koeral tavaliselt rohkem helisid ümberringi.
Keegi kõnnib trepikojas.
Keegi sulgeb ukse.
Lift liigub.
Naaber kolistab.
Postiljon teeb jälle oma kahtlaselt regulaarset tööd.
Koera jaoks võivad need helid olla väga tähtsad.
Tema võib mõelda:
„Midagi toimub. Kas inimesed on sellest teadlikud? Pean teavitama.“
Sellepärast võib korterikoer hakata haukuma ukse, trepikoja või akna taga toimuva peale.
See ei tähenda, et koer oleks halb.
Ta võib lihtsalt olla valvas, ebakindel, elevil või pole talle veel õpetatud, mida sellistes olukordades teha.
Abiks võib olla:
- koera pesa paigutamine uksest kaugemale;
- akna vaate piiramine, kui see tekitab liigset valvet;
- rahuliku käitumise premeerimine;
- koera suunamine teise tegevuse juurde;
- uksekella ja trepikoja helidega rahulik harjutamine.
Kui koer iga heli peale reageerib, ei tasu temaga kaasa karjuda.
Kui koer haugub ja inimene hüüab üle toa „JÄÄ VAIT!“, võib koer mõelda:
„Väga hea. Inimene liitus turvameeskonnaga.“
Rahulik hääl ja selge suunamine aitavad tavaliselt rohkem.
Õuekoeral võivad sarnased probleemid tekkida aia ääres.
Kui koer saab terve päeva jälgida möödujaid, autosid, jalgrattaid ja naabri kassi, võib temast saada väga pühendunud väravavalvur.
See võib tunduda alguses isegi kasulik.
Aga kui koer hakkab haukuma kõige peale, mis liigub, ei ole see enam tore ei koerale ega inimestele.
Nii korteris kui ka hoovis on oluline õpetada koerale, et iga heli ja liikumine ei vaja tema ametlikku kommentaari.
Üksi olemine tuleb selgeks õppida 🐶
Korteris elava koera jaoks on väga oluline oskus rahulikult üksi olla.
Mõni koer õpib selle üsna lihtsalt.
Teise jaoks on see keerulisem.
Üksi olemise mure võib väljenduda nii:
- haukumine;
- ulgumine;
- ukse kraapimine;
- asjade närimine;
- rahutu liikumine;
- söömisest keeldumine;
- paaniline rõõm inimese tagasitulekul.
Selline käitumine ei tähenda, et koer on jonnakas või tahab naabritega suhteid rikkuda.
Ta võib olla ärev, ebakindel või lihtsalt ei ole veel õppinud, et inimene tuleb tagasi.
Üksi olemist tuleb harjutada sammhaaval.
Alustada tasub väga lühikestest eemalolekutest ja rahulikust rutiinist.
Oluline on, et lahkumised ja saabumised ei muutuks suureks draamaks.
Muidugi koer võib arvata, et iga tagasitulek väärib vähemalt väikest paraadi, aga inimene saab aidata selle rahulikumaks muuta.
Ka õuekoer võib tunda üksindust.
See, et koer on õues, ei tähenda automaatselt, et ta ei vaja inimese lähedust.
Mõni õuekoer võib suure osa päevast lihtsalt oodata, millal inimene lõpuks välja tuleb.
Koer on sotsiaalne loom.
Ta tahab kontakti.
Ta tahab osa saada pere elust.
Mitte ainult kuulda läbi akna, et inimesed elavad seal sees väga huvitavat elu ilma temata.
Kutsikas korteris: eriti armas, aga vajab ettevalmistust 🐾
Kutsikas korteris võib olla väga tore.
Ja väga… tegus.
Kutsikas peab alles õppima:
- kuhu pissida;
- mida võib närida;
- millal puhata;
- kuidas üksi olla;
- kuidas trepikojas käituda;
- miks inimese käed ei ole närimismänguasjad;
- miks vaip ei ole tualett;
- miks sokk ei ole isiklik trofee.
Kutsika puhul on eriti oluline kodu ette valmistada.
Enne kutsika tulekut tasub ära panna:
- juhtmed;
- jalanõud;
- väikesed esemed;
- kergesti ümber minevad asjad;
- taimed, mis võivad olla ohtlikud;
- kõik, mille kohta inimene hiljem ei taha öelda: „Ma ei teadnudki, et see talle huvi pakub.“
Kutsikas leiab huvi.
Väga kiiresti.
Ja sageli just selle asja vastu, mida inimene pidas täiesti ebaoluliseks.
Õues elava kutsika puhul tuleb samuti olla ettevaatlik.
Kutsikas ei õpi heaks perekoeraks lihtsalt sellepärast, et tal on hoov.
Ta vajab õpetamist, sotsialiseerimist, turvalisi kogemusi ja inimese lähedust.
Kui kutsikas jäetakse liiga palju omapäi, võib ta õppida küll iseseisvalt tegutsema, aga mitte tingimata seda, mida inimene lootis.
Näiteks kuidas aeda ümber kujundada.
Või kuidas sussi asemel aiakinnast valida.
Mida korterikoerale kodus pakkuda? 🎾
Korteris elavale koerale võiks olla kodus oma rahulik koht.
See võib olla pesa, matt, puur või lihtsalt kindel nurgake, kus koer saab segamatult puhata.
Oluline on, et see koht ei oleks karistuspaik.
See peaks olema turvaline ja mõnus koht, kuhu koer saab minna, kui ta tahab rahu.
Lisaks võiks kodus olla:
- sobivad närimisasjad;
- mänguasjad;
- nuuskimismatt või toidumänguasi;
- joogikauss;
- selge söögikoht;
- vajadusel libisemiskindel alus;
- rahulik rutiin.
Kõiki mänguasju ei pea kogu aeg korraga väljas hoidma.
Kui koeral on kogu aeg kõik ees, võivad need muutuda igavaks.
Vahel piisab sellest, kui mõni mänguasi mõneks ajaks ära panna ja hiljem uuesti välja võtta.
Koer võib mõelda:
„Uus asi!“
Kuigi tegelikult on see sama mänguasi, mis eelmisel nädalal diivani all puhkas.
Ka õuekoeral peaks olema turvaline puhkekoht, ilmastikukindel varjualune, puhas joogivesi ja võimalus rahulikult puhata.
Õues olemine ei tähenda, et koer peaks kogu aeg olema valves.
Igal koeral peab olema koht, kus ta saab päriselt lõõgastuda.
Ilma et ta tunneks, et peab iga mööduva lehe peale ametlikult reageerima.
Mida enne koera võtmist läbi mõelda? 🤔
Kui elad korteris ja mõtled koera võtmisele, tasub enne ausalt läbi mõelda mõned küsimused.
Näiteks:
- kui palju aega sul päevas koera jaoks päriselt on;
- kas oled valmis iga ilmaga õue minema;
- kas sul on võimalus teha mitu jalutuskäiku päevas;
- kas kortermajas on palju müra;
- kas naabrid võivad olla väga helitundlikud;
- kas koer peab jääma pikaks ajaks üksi;
- kas valitud tõug või koeratüüp sobib sinu elurütmiga;
- kas oled valmis koera õpetama, mitte ainult temaga koos elama.
Kui elad majas ja plaanid koera peamiselt õues pidada, tasub samuti mõelda:
- kui palju saab koer inimesega suhelda;
- kas ta pääseb igapäevaselt ka koduaiast välja;
- kas tal on turvaline ja ilmastikukindel koht;
- kas ta saab piisavalt õpetust;
- kas ta ei jää liiga pikaks ajaks üksinda;
- kas ta on osa pereelust, mitte ainult „õuekoer“.
Koer ei ole ainult armas kaaslane pühapäevasel jalutuskäigul.
Ta on pereliige iga päev.
Ka siis, kui sajab vihma.
Ka siis, kui sul on kiire.
Ka siis, kui ta vaatab sind kell 6 hommikul näoga:
„Tere. Meie päev algas.“
Mida mitte teha?
Ära arva, et korter on automaatselt halb
Korter ei ole koera jaoks halb, kui tema vajadustega arvestatakse.
Halb võib olla hoopis vähene liikumine, igavus, üksindus või segased reeglid.
Koer võib elada korteris väga hästi, kui tal on aktiivne ja hooliv inimene.
Ära arva, et hoov lahendab kõik
Hoov on tore võimalus, aga see ei lahenda kõiki koera vajadusi.
Koer võib olla hoovis ja ikkagi igavleda.
Koer võib olla õues ja ikkagi tunda üksindust.
Koer võib joosta aias ja ikkagi vajada jalutuskäike, õpetamist ja suhtlust.
Hoov ei ole lapsehoidja.
Ja koera puhul ei ole see ka täiskohaga tegevusjuht.
Ära vali koera ainult välimuse järgi
Koer võib olla väga ilus.
Väga armas.
Väga pehme.
Ja väga sobimatu sinu elurütmiga.
Enne koera võtmist tasub uurida tema vajadusi, iseloomu ja aktiivsust.
Ainult pildi järgi valimine võib lõppeda sellega, et inimene tahtis rahulikku diivanikaaslast, aga koju saabus karvane spordiklubi juhataja.
Ära jäta koera päevadeks igavlema
Kui koer on päevast päeva üksi, vähe liikunud ja ilma tegevuseta, võib ta muutuda rahutuks.
Siis ei pruugi probleem olla korteris.
Probleem võib olla selles, et koeral ei ole piisavalt võimalusi olla koer.
Sama kehtib ka õuekoera kohta.
Kui koer on küll õues, aga suurema osa ajast üksi ja tegevuseta, ei ole see veel täisväärtuslik koeraelu.
See on lihtsalt igavlemine värske õhu käes.
Ära oota, et koer oskab kõike ise
Koer ei tea automaatselt, kuidas korteris elada.
Ta ei tea kohe, et trepikojas ei pea kõiki tervitama.
Ta ei tea kohe, et uksekell ei tähenda hädaolukorda.
Ta ei tea kohe, et üksi jäämine ei ole maailmalõpp.
Samamoodi ei tea õuekoer automaatselt, et aia ääres ei pea iga möödujat valjult kommenteerima.
Neid asju tuleb õpetada.
Rahulikult.
Järjepidevalt.
Ja soovitatavalt enne, kui naabrid on hakanud sinu koera hääle järgi kella tundma.
Väike harjutus: rahulik koht kodus 🐾
See harjutus aitab õpetada koerale, et tal on kodus oma rahulik paik.
- Vali koerale pesa, matt või kindel koht.
- Pane sinna midagi mõnusat, näiteks tekk või närimistegevus.
- Kutsu koer rahulikult sinna.
- Kui koer läheb kohale, kiida teda.
- Anna väike maius või rahulik tähelepanu.
- Ära kasuta seda kohta karistamiseks.
- Harjuta lühikeste kordade kaupa.
- Hiljem kasuta seda kohta olukordades, kus koeral on vaja rahuneda.
Eesmärk ei ole koera „ära saata“.
Eesmärk on õpetada talle:
„Sul on siin turvaline koht, kus saad rahulikult olla.“
Sellest võib olla palju abi näiteks siis, kui ukse taga kostab hääli, tulevad külalised või kodus on rohkem sagimist.
Ka õuekoeral võiks olla oma rahulik koht, kuhu ta saab minna puhkama.
Mitte ainult kuut või varjualune, vaid päriselt turvaline paik, kus ta ei pea kogu aeg valvel olema.
Millal võiks abi küsida?
Abi tasub küsida, kui:
- koer haugub korteris väga palju;
- koer ei suuda üksi olles rahuneda;
- koer lõhub üksinda olles asju;
- koer kardab trepikoda, lifti või välishelisid;
- koer reageerib väga tugevalt inimeste või koerte peale;
- koer ei saa piisavalt puhata;
- õuekoer haugub pidevalt aia ääres;
- õuekoer tundub rahutu, üksildane või liiga valvas;
- omanik tunneb, et ei tea, kust alustada.
Koeratreener või käitumisnõustaja aitab paremini aru saada, mis koera käitumise taga on.
Abi küsimine ei tähenda, et oled halb koeraomanik.
See tähendab, et tahad oma koera paremini mõista.
Ja see on väga hea algus.
Kokkuvõtteks
Koer korteris ei ole automaatselt takistus.
Korter võib olla väga hea koerakodu, kui koera vajadustega arvestatakse.
Samamoodi ei ole õuekoer automaatselt õnnelikum ainult sellepärast, et tal on hoov.
Oluline ei ole ainult kodu suurus.
Oluline on see, kas koer saab:
- piisavalt liikuda;
- rahulikult nuusutada;
- puhata;
- õppida;
- mängida;
- olla turvaliselt üksi;
- saada inimese tähelepanu;
- elada rutiinis, mis annab talle kindlustunde.
Korterikoer ei ole automaatselt kehvemas olukorras kui õuekoer.
Ja õuekoer ei ole automaatselt paremas olukorras ainult sellepärast, et tal on oma aed.
Mõlemal juhul loeb kõige rohkem see, kas koer saab liikuda, õppida, puhata, nuusutada, suhelda ja tunda end turvalise pereliikmena.
Koera õnn ei sõltu ainult sellest, kas tal on oma aed.
See sõltub sellest, kas tal on oma inimene.
Korteris võib elada väga õnnelik koer.
Kui seal on jalutuskäigud, rahu, tegevus, õpetamine ja natuke huumorit.
Ja muidugi üks koht, kus koer saab veenduda, et köögis toimuv on endiselt tema range järelevalve all.
Sest ükski ruutmeeter ei ole koera jaoks nii tähtis kui see hetk, kui inimene ütleb:
„Lähme õue.“
Siis on korter täiesti piisav.
Peaasi, et uks avaneks õigesse suunda. 🐶