Kui palju liikumist koer tegelikult vajab? 🐕🚶

Kas koeraga piisab paarist jalutuskäigust päevas või peaks temaga iga päev kilomeetreid maha kõndima? Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Koera liikumisvajadus sõltub tema vanusest, tõust, tervisest, iseloomust ja igapäevasest aktiivsusest.

Üks on aga kindel: liikumine ei tähenda ainult kõndimist. Koera jaoks on oluline ka nuusutamine, mängimine, ümbruse uurimine ja ajutöö. Mõnikord võib rahulik nuuskimisretk pakkuda talle rohkem kui tempokas ring ümber kvartali.

Koerte energiataset vaadates võib vahel tunduda, et nad on pärit täiesti erinevatelt planeetidelt. Üks on pärast jalutuskäiku valmis veel palli taga ajama, teine vaatab pärast väikest õueringi diivani poole ja leiab, et tänaseks on sport tehtud.

Noor ja aktiivne koer vajab üldjuhul rohkem tegevust kui vanem koer. Samuti on tõuge, mis on aretatud töötamiseks, karjatamiseks või jahipidamiseks ning mille esindajad võivad vajada palju nii füüsilist kui ka vaimset tegevust.

Seetõttu pole mõtet võrrelda oma koera naabri koeraga. Olulisem on jälgida oma koera.

Koeraga jalutades tekib inimesel vahel tunne, et mida pikem ring, seda parem. Tegelikult pole jalutuskäigu väärtus ainult läbitud kilomeetrites.

Koer kogeb maailma suuresti nina kaudu. See põõsas, millest sina oled viimase nädala jooksul kaksteist korda mööda kõndinud, võib täna sisaldada täiesti uut informatsiooni.

Kes käis siin? Millal ta käis? Kas tegemist oli tuttava koeraga? Ja mis kõige tähtsam — kas ta jättis vastuse ka?

Seepärast tasub anda koerale jalutuskäigu ajal võimalus rahulikult nuusutada ja ümbrust uurida. Iga õuering ei pea olema tempokas treening.

Füüsilise liikumise kõrval vajab koer ka vaimset tegevust. Kui keskendume ainult sellele, et koer võimalikult palju jookseks, võime lõpuks saada lihtsalt väga heas füüsilises vormis koera, kellel on endiselt igav.

Ajutööks ei pea ostma keerulisi mänguasju. Võid näiteks peita tuppa maiuseid ja lasta koeral neid otsida, õpetada talle uusi käsklusi või trikke, kasutada nuuskimismatti või teha jalutuskäigul väikeseid harjutusi.

Ka mõni minut keskendumist võib koerale päris korralik töö olla.

Kutsikas võib tunduda nagu väike patareidega tegelane, kelle energia ei lõppe kunagi. See ei tähenda aga, et ta vajaks pikki ja koormavaid jalutuskäike.

Kutsika keha alles areneb ning talle sobivad paremini lühemad tegevused, mängimine, maailma avastamine ja puhkepausid. Lisaks füüsilisele liikumisele on kutsika jaoks suur töö juba uute kohtade, helide, inimeste ja olukordadega tutvumine.

Ja puhkus on kutsikale sama oluline kui tegevus. Üleväsinud kutsikas ei pruugi sugugi rahulikult magama minna. Mõnikord juhtub hoopis vastupidi ning elutuppa ilmub neljajalgne tornaado, kelle arvates on ideaalne aeg vaipa rünnata.

Ka vanem koer vajab liikumist, kuid tema tempo ja võimekus võivad muutuda. Väga pikkade jalutuskäikude asemel võivad paremini sobida lühemad ja rahulikumad ringid.

Liikumine aitab vanemal koeral aktiivsena püsida, kuid oluline on arvestada tema tervise ja enesetundega. Kui koeral on liigeseprobleeme, mõni haigus või tema liikumine on muutunud, tasub sobiv koormus loomaarstiga läbi arutada.

Eesmärk ei ole püstitada uusi jalutamisrekordeid. Eesmärk on, et koer saaks liikuda talle sobivas tempos ja tunneks sellest rõõmu.

Kõige parem vihje on koer ise. Kui tema vajadused on hästi tasakaalus, suudab ta üldjuhul kodus ka rahuneda ja puhata.

Kui tegevust jääb väheseks, võib koer hakata endale ise meelelahutust otsima. Ta võib muutuda rahutuks, nõuda pidevalt tähelepanu või leida tegevusi, mida inimene päris kindlasti päevakavasse ei planeerinud.

Näiteks võib ootamatult selguda, et:

• diivanipadjad vajavad ümberkujundamist;
• sokk sobib suurepäraselt mänguasjaks;
• prügikastis toimub midagi väga põnevat;
• inimene peaks palli viskama. Kohe. Ja veel ühe korra.

Sellise käitumise taga ei ole siiski alati vähene liikumine. Rahutus või käitumise muutumine võib olla seotud ka stressi, tervise, vanuse, vähese puhkuse või muude põhjustega.

Koera väsitamine ei peaks olema omaette eesmärk. Kui väga aktiivse koeraga tehakse iga päev aina pikemaid ja intensiivsemaid treeninguid, võib tema füüsiline vastupidavus lihtsalt järjest paraneda.

Seetõttu võiks koera päev sisaldada erinevaid tegevusi: jalutamist, nuusutamist, mängimist, õppimist ja loomulikult ka puhkamist.

Mõnel päeval võib tulla pikem metsaring, teisel päeval rahulikum jalutuskäik koos nuusutamisega. Koera elu ei pea olema iga päev ühesugune.

Oleks mugav öelda, et iga koer vajab täpselt näiteks 60 minutit liikumist päevas. Tegelikult oleks selline number eksitav.

Sama pikk jalutuskäik võib ühe koera jaoks olla liiga vähe ja teise jaoks liiga palju. Arvesse tuleb võtta koera tõugu, vanust, tervist, füüsilist vormi ja seda, mida ta selle aja jooksul teeb.

Seetõttu tasub kella vaatamise asemel vaadata ka koera. Kas ta on heas vormis? Kas ta suudab kodus rahuneda? Kas tal on võimalus nuusutada, mängida ja mõttetööd teha? Kas ta taastub tegevusest hästi?

Need küsimused annavad sageli rohkem infot kui üks kindel minutite arv.

Koera jaoks mõnus päev ei pea tähendama kümmet läbitud kilomeetrit. See võib olla rahulik hommikune jalutuskäik, päeval natuke mängimist või nuputamist ning õhtul pikem õuering, kus on aega ka iga eriti tähtsa põõsa juures peatuda.

Kõige olulisem on leida tasakaal liikumise, vaimse tegevuse ja puhkuse vahel.

Sest lõpuks pole eesmärk saada võimalikult väsinud koera.

Eesmärk on saada koer, kelle päev on olnud piisavalt põnev, aktiivne ja mõnus — ning kes õhtul rahulikult oma pesas magab.

Või sinu diivanil.

Sest ilmselgelt oli see algusest peale tema diivan. 🐕❤️