Koer kardab äikest ja ilutulestikku -- kuidas teda aidata? ⛈️🎆🐕

Inimese jaoks võib äike tähendada suvist vaatemängu ja ilutulestik pidulikku sündmust. Koera jaoks võib sama olukord olla hoopis midagi muud — ootamatud paugud, sähvatused ja helid, mille päritolust ta aru ei saa.

Mõni koer tõstab esimese kõmakaga korraks pea ja magab edasi. Teine hakkab värisema, hingeldama, peitu pugema või otsib paaniliselt väljapääsu. Kui sinu koer kuulub viimaste hulka, ei ole ta „arg” ega käitu meelega halvasti. Ta kardab päriselt.

Miks mõned koerad äikest ja ilutulestikku kardavad ning mida saad sina teha, et sellised õhtud oleksid talle natuke lihtsamad?

Koera kuulmine on inimese omast tundlikum ning vali ja ootamatu heli võib olla tema jaoks väga häiriv. Eriti keeruliseks teeb olukorra see, et äikest ja ilutulestikku pole koeral võimalik ette ennustada.

Tolmuimeja käivitamisel näeb koer vähemalt, kust müra tuleb. Ilutulestiku puhul kostab aga üks pauk paremalt, järgmine vasakult ja kolmas tundub tulevat kusagilt maja tagant.

Äikesega võivad lisanduda veel valgussähvatused, tuul, vihm ja muutused õhus. Seetõttu võib mõni koer muutuda rahutuks juba enne seda, kui inimene esimest müristamist kuuleb.

Koera jaoks võib kogu olukord tähendada lihtsalt üht:

Midagi väga imelikku toimub ja ma ei tea, kas olen siin turvaliselt.

Kõik koerad ei näita hirmu ühtemoodi. Mõni poeb voodi alla, kuid teise hirm võib väljenduda palju tagasihoidlikumalt.

Hirmu või tugeva ebamugavuse tunnused võivad olla näiteks:

• värisemine;
• hingeldamine, kuigi koeral pole palav;
• edasi-tagasi kõndimine ja rahutus;
• peitu pugemine;
• inimese lähedusse hoidmine;
• vingumine või haukumine;
• tavapärasest suurem süljeeritus;
• söömisest või maiustest keeldumine;
• põgenemiskatse;
• raskus rahuneda.

Oluline on tunda oma koera tavapärast käitumist. Kui ta käitub paukude ajal selgelt teisiti kui tavaliselt, tasub seda võtta tõsiselt.

Kui tead, et tulemas on ilutulestik või äike, võiks koeral olla kodus koht, kuhu ta saab soovi korral peitu minna.

See võib olla tema pesa, transpordipuur, lauaalune, vannituba või mõni muu vaiksem koht. Mõnele koerale meeldib olla inimese lähedal, teine tahab hoopis omaette varjuda.

Kui koer valib ise endale turvalise koha, pole vaja teda sealt välja meelitada ainult sellepärast, et sulle tundub mõni teine koht mugavam.

Võid sinna panna tema teki või pesa ning hoida läheduses vett. Kui koer tahab sinna minna, lase tal olla.

Turvakoht võiks võimalusel olla koerale tuttav juba enne esimest kõmakat. Keset ilutulestikku pole kõige parem hetk hakata talle uut „täiuslikku peidupaika” tutvustama.

Sulge aknad ning tõmba ette kardinad või rulood. See aitab vähendada nii paukude tugevust kui ka valgussähvatusi.

Taustaks võib panna mängima televiisori, raadio või rahuliku muusika. Eesmärk pole ilutulestikku üle karjuda, vaid muuta ootamatute välishelide kontrasti natuke väiksemaks.

Kui koer on harjunud kodus mingi kindla taustaheliga, võib tuttav heli aidata säilitada tavapärasemat keskkonda.

Jah. Kui koer otsib sinu lähedust, ei pea teda eemale tõrjuma kartuses, et lohutamisega „õpetad talle hirmu juurde”.

Hirm on emotsioon, mitte trikk, mida koer sinu tähelepanu saamiseks esitab.

Kui sinu kõrval olemine, rahulik silitamine või sinu juurde pugemine aitab tal end turvalisemalt tunda, võid seda talle pakkuda.

Samas ei ole vaja koera vägisi kallistada või kinni hoida, kui ta seda ei soovi. Mõni koer tahab hirmu ajal inimese kõrval olla, teine eelistab omaette peidus püsida.

Lase koeral võimalusel valida.

Koer jälgib väga hästi meie käitumist. See ei tähenda, et tema hirm oleks tekkinud sellepärast, et sina midagi valesti teed, kuid rahulik ja tavapärane käitumine võib aidata muuta olukorra vähem ärevaks.

Sa ei pea iga paugu peale koera juurde jooksma ja murelikult küsima, kas kõik on korras.

Ole lihtsalt olemas.

Räägi tavapärase häälega, tee oma tavalisi toimetusi ja lase koeral sinu lähedust otsida, kui ta seda vajab.

Mõnikord on kõige parem abi lihtsalt üks rahulik inimene samas toas.

Kui tead, et õhtul on oodata ilutulestikku, tee pikem jalutuskäik võimalusel varem.

Paugutamise ajal võiks õues käia ainult nii palju kui vajalik ning koer peaks kindlasti olema rihma otsas. Isegi tavaliselt väga rahulik koer võib tugeva ehmatuse korral proovida põgeneda.

Enne õue minekut kontrolli üle ka kaelarihm või traksid ja rihma kinnitused.

Aastavahetuse ajal ei ole parim hetk katsetada:

„Ta tavaliselt ju ei jookse kuhugi.”

Hirmunud koer võib käituda täiesti teisiti kui tavaliselt.

Kui koer suudab paukude ajal süüa, võid talle pakkuda maiuseid, närimistegevust või mõnda tuttavat nuputamismängu. See võib aidata tal tähelepanu mujale suunata ja olukorda positiivsemate kogemustega seostada.

Aga ära sunni.

Kui koer on nii hirmul, et ta ei taha oma tavaliselt väga hinnatud maiustki, on tema stressitase tõenäoliselt juba kõrge. Sel hetkel pole vaja hakata veenma, et „võta ikka, see on ju kana”.

Anna talle pigem võimalus turvalises kohas rahuneda.

Kui koer kardab ilutulestikku, saab helidega harjumist proovida ajal, mil päris pauke väljas ei ole.

Üks võimalus on kasutada ilutulestiku või äikese helisalvestisi väga vaiksel tugevusel ning siduda heli millegi meeldivaga, näiteks maiuste või rahuliku tegevusega.

Siin on aga oluline minna aeglaselt. Heli peaks olema nii vaikne, et koer märkab seda, kuid ei satu hirmu.

Kui koer hakkab juba salvestise peale värisema või põgenema, on harjutus liiga raske.

Eesmärk pole koera sundida hirmuga „harjuma”, vaid muuta tema reaktsiooni järk-järgult ja turvaliselt.

Kui koer kardab, pole mõistlik teda meelega paukude lähedusse viia lootuses, et küll ta lõpuks ära harjub. Liiga tugev kokkupuude hirmutava olukorraga võib hirmu hoopis suurendada.

Samuti ei tohiks koera hirmu eest karistada.

Värisemine, peitumine või põgenemissoov ei ole sõnakuulmatus. Koer ei vali teadlikult, et „täna kell kümme hakkan äikest kartma”.

Ta vajab selles olukorras turvatunnet, mitte pahandamist.

Kui koera hirm on tugev, ei pea ootama, et probleem iseenesest kaoks.

Kui koer satub paanikasse, püüab põgeneda, vigastab ennast, ei suuda pikalt rahuneda või tema hirm muutub aja jooksul järjest tugevamaks, tasub rääkida loomaarsti või pädeva koerte käitumisspetsialistiga.

Tugeva hirmu puhul võib loomaarst soovitada lisaks käitumisplaanile ka ravimeid, mis aitavad koeral keerulistes olukordades paremini toime tulla. Sobiva ravimi ja annuse peab määrama loomaarst — inimesele mõeldud rahusteid ei tohiks koerale omal käel anda.

Abi küsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil aastavahetuse esimene rakett juba akna taga lendab. Kui tead varasemast, et koer kardab tugevalt, tasub plaan teha aegsasti.

Me ei saa koerale selgitada, et äike läheb varsti üle või et ilutulestik on inimeste arvates pidulik.

Küll aga saame muuta keskkonna tema jaoks turvalisemaks.

Sulge aknad, vähenda sähvatusi, paku talle tuttavat peidupaika ja ole ise rahulikult lähedal. Kui koer tahab sinu juurde tulla, lase tal tulla. Kui ta eelistab oma pesas peidus olla, lase tal seal olla.

Ja kui ta pärast viimast pauku lõpuks sügavalt ohkab, ennast kerra tõmbab ja magama jääb, võib ka inimene kergemalt hingata.

Vähemalt järgmise äikesepilveni. ⛈️🐕