Miks koer toob sulle oma mänguasja, aga ei anna seda kätte? 🐕🎾

Koer ilmub sinu ette, pall suus. Vaatab sulle otsa. Sina sirutad käe.

Koer astub sammu tagasi.

Sirutad uuesti.

Tema keerab pea kõrvale ja hoiab palli veel tugevamalt suus.

Hetkeks tekib täiesti õigustatud küsimus: „Miks sa selle mulle tõid, kui ma seda võtta ei tohi?”

Koera jaoks ei pruugi selles aga mingit vastuolu olla. Mänguasja sinu juurde toomine ei tähenda alati, et ta tahab selle sulle lihtsalt üle anda. Mõnikord algab just sellest hetkest mängu kõige põnevam osa.

„Vaata, mis mul on!" 🐾

Vahel võib mänguasja toomise eesmärk olla lihtsalt sinu tähelepanu saamine.

Koer tuleb sinu juurde pall, köis või piiksuv mänguasi suus ja sina reageerid kohe. Vaatad teda, räägid temaga ja võib-olla üritad mänguasja võtta.

Eesmärk saavutatud.

Koer sai sinu tähelepanu.

Ta ei pruukinudki tulla mõttega: „Palun võta see pall ja viska mulle.”

Tema sõnum võis olla hoopis:

„Vaata! Mul on pall. Kas pole suurepärane?”

Ja sinu ülesanne oli ilmselt seda piisava entusiasmiga tunnustada.

Ta tahab mängida, mitte mänguasjast loobuda

Paljude koerte jaoks on mänguasja kinnihoidmine ise osa mängust.

Kui koer toob sulle köie ja hoiab sellest tugevasti kinni, võib ta kutsuda sind sikutamismängule. Kui tal on pall suus ja ta taganeb kohe, kui käe välja sirutad, võib ta proovida alustada tagaajamismängu.

Koera seisukohast võib mäng olla palju lõbusam siis, kui mänguasi liigub, seda püütakse ja selle pärast natuke võisteldakse.

Inimene mõtleb:

„Anna pall siia, siis ma saan seda visata.”

Koer mõtleb:

„Miks ma peaksin sulle palli andma? Me ju juba mängime.”

Mõlemal on mängust lihtsalt veidi erinev arusaam.

Võib-olla oled talle õpetanud, et põgenemine on lõbus

Koerad õpivad kiiresti sellest, mis juhtub pärast nende tegevust.

Kui koer tuleb palliga sinu juurde, sina üritad seda võtta ja tema jookseb eest ära, mida sina teed?

Kui vastus on „lähen talle järele”, võib koer olla avastanud suurepärase mängu.

Võtan palli → lähen inimese juurde → inimene hakkab mind taga ajama.

Pole paha süsteem.

Kui see kordub sageli, võib mänguasjaga eest ära jooksmine muutuda koera jaoks mängu tavaliseks osaks.

Seega, kui sa ei taha iga palliviskamise eel elutoas kolme ringi joosta, tasub tagaajamisega ettevaatlik olla.

Mõni koer tahab mänguasja lihtsalt sinuga jagada

Mänguasja toomine ei pea alati tähendama mängukutset.

Mõni koer tassib oma lemmikasju inimese juurde lihtsalt sellepärast, et talle meeldib olla koos sinuga ja oma väärtuslikku asja sinu läheduses hoida.

Ta võib tulla mänguasjaga diivanile, heita sinu kõrvale ja hakata seda ise närima.

Sellisel juhul ei pruugi ta oodata, et sa midagi teeksid.

Sina oled lihtsalt saanud au viibida samas ruumis tema ja väga tähtsa kummipardiga.

Ära alahinda seda privileegi.

Aga miks ta laseb mul peaaegu mänguasjast kinni võtta?

See on paljudele koeraomanikele tuttav.

Koer tuleb väga lähedale. Mänguasi on praktiliselt sinu käes.

Sirutad sõrmed välja…

…ja koer tõmbab pea viimasel hetkel kõrvale.

See võib olla osa mängulisest suhtlusest. Koer jälgib sinu reaktsiooni ja mäng jätkub seni, kuni mõlemad selles osalevad.

Mõni koer võib seda teha ka seetõttu, et ta pole õppinud mänguasja käsu peale loovutama. Tema jaoks on mänguasja hoidmine ja selle äraandmine kaks täiesti erinevat oskust.

„Anna" on oskus, mida saab õpetada

Kui tahad koeraga palli visata või muid mänge mängida, on väga kasulik õpetada talle mänguasja vabastamist.

Seda võiks harjutada rahulikult ja nii, et mänguasja äraandmine ei tähendaks alati kogu lõbu lõppu.

Näiteks võid kasutada kahte sarnast mänguasja. Kui koeral on üks pall suus, näita talle teist. Kui ta esimese vabastab, saad teda kiita ja teise palli visata.

Samuti võib mänguasja vabastamist seostada maiusega. Kui koer laseb mänguasja lahti, saab ta tasu ning mäng võib seejärel jätkuda.

Nii õpib ta:

mänguasja äraandmine ei tähenda, et kõik hea sai otsa.

See on oluline, sest kui inimene võtab mänguasja iga kord ära ja paneb selle kappi, võib koeral tekkida väga mõistlik küsimus, miks ta peaks selle üldse loovutama.

Ära kisu mänguasja vägisi ära

Kui eesmärk on õpetada koera vabatahtlikult mänguasja loovutama, ei tasu seda tema suust jõuga välja tõmmata.

See võib muuta mänguasja veel väärtuslikumaks ja õpetada koerale, et inimese lähenedes tuleb sellest tugevamalt kinni hoida.

Veelgi olulisem on tähelepanelik olla siis, kui koer muutub mänguasja juures jäigaks, pöörab keha sinu eest ära, uriseb või näitab muid selgeid ebamugavuse märke.

Sellisel juhul ei pruugi tegemist olla enam lihtsalt mängulise „püüa mind kinni” olukorraga.

Millal võib mänguasja hoidmine olla midagi enamat?

Mõni koer võib hakata enda jaoks väärtuslikke esemeid kaitsma. Seda nimetatakse ressursside valvamiseks.

Sellisel juhul võib koer näiteks:

  • muutuda mänguasja läheduses jäigaks;
  • keerata mänguasja sinu eest eemale;
  • jälgida tähelepanelikult sinu kätt;
  • uriseda, kui lähened;
  • haarata mänguasja kiiresti ja eemalduda;
  • proovida näksata, kui eset ära võtta.

Urinat ei tasu karistada. See on koera viis anda märku, et olukord tekitab temas ebamugavust.

Kui koer kaitseb esemeid tugevalt või olukord tekitab ohtu, tasub abi küsida pädevalt koerte käitumisspetsialistilt.

Mänguline palliga eest ära jooksmine ja mänguasja tõsine kaitsmine ei ole üks ja sama asi.

Kuidas saada pallimäng mõlemale lõbusaks? 🎾

Kui tahad, et koer tooks palli tagasi ja annaks selle sulle, tee tagastamisest talle kasulik tegevus.

Ära lõpeta mängu alati kohe pärast seda, kui ta palli loovutab. Viska see uuesti, kiida teda või paku muud meeldivat tegevust.

Samuti võid premeerida seda, kui koer tuleb mänguasjaga sinu juurde. Nii muutub sinu juurde tagasi tulemine väärtuslikumaks kui palliga teise toa otsa jooksmine.

Kõige tähtsam on, et koer õpiks:

„Kui ma toon mänguasja inimesele ja annan selle ära, juhtub midagi head.”

Siis ei pea inimene enam mööda elutuba palliomanikku taga ajama.

Vähemalt teoorias.

Mänguasja toomine on sageli kutse suhelda ❤️

Kui koer tassib sulle oma lemmikpalli, köie või juba veidi kannatada saanud piiksuva looma, on selles tegelikult midagi väga toredat.

Ta tuleb sinu juurde.

Ta tahab sinuga suhelda.

Ainult et tema ettekujutus järgmisest sammust ei pruugi sinu omaga kokku langeda.

Sina tahad palli võtta ja visata.

Tema tahab, et sa prooviksid palli võtta.

Need on koera arvates kaks täiesti erinevat mängu.

Seega, kui järgmisel korral koer sulle mänguasja toob, vaatab lootusrikkalt otsa ja hüppab kohe sinu käe eest kõrvale, ära imesta.

Ta ei unustanud, miks ta sinu juurde tuli.

Mäng on juba alanud. 🐕🎾

Scroll to Top