Koer on pereliige.

See tähendab, et ta tahaks hea meelega olla seal, kus on tema inimene.

Köögis.
Diivanil.
Vannitoa ukse taga.
Vahel ka täpselt seal, kuhu inimene parasjagu astuda tahab.

Aga paratamatult tuleb ette hetki, kus koer peab jääma üksi koju.

Inimene läheb tööle.
Poodi.
Arsti juurde.
Või lihtsalt korraks välja, sest ka inimesel on vahel vaja liikuda ilma karvase järelvalveta.

Mõne koera jaoks ei ole üksi jäämine suur asi.

Ta vaatab inimese lahkumist umbes sellise näoga:

„Olgu. Ma magan seni diivanil. Võib-olla sinu padjal.“

Aga mõne koera jaoks on üksi jäämine väga raske. Ta võib haukuda, ulguda, kraapida ust, närida asju, käia närviliselt ringi või muutuda väga rahutuks.

See ei tähenda, et koer oleks halb või jonnakas.

Sageli tähendab see, et ta ei ole veel õppinud, kuidas üksi olles rahulikuks jääda.

Ja seda saab õpetada.

Rahulikult.
Sammhaaval.
Ilma draamata.
Või noh… vähemalt eesmärk on ilma draamata. 🐾

Miks koeral võib üksi kodus raske olla?

1. Koer ei ole harjunud üksi olema

Kui koer on harjunud, et inimene on kogu aeg lähedal, võib üksi jäämine tunduda talle väga ootamatu.

Eriti kutsika puhul.

Kutsikas tuli uude koju, kõik on uus ja tema maailm keerleb suuresti inimese ümber.

Ja siis ühel hetkel inimene lihtsalt kaob ukse taha.

Kutsika peas võib see kõlada umbes nii:

„Vabandust, kuhu mu turvaisik nüüd läks?“

Üksi olemine ei ole oskus, mis kõigil koertel kohe olemas on. Seda tuleb õpetada nagu rihmas kõndimist, rahunemist või seda, et sokk ei ole närimistoode.

Kuigi sokil võib koera arvates olla väga veenev vastupidine argument.

2. Koer võib tunda ebakindlust

Mõni koer ei karda otseselt üksiolekut, aga ta ei tunne end veel piisavalt kindlalt.

Ta ei tea, kas inimene tuleb tagasi.

Meie teame, et käisime ainult poes piima ostmas.

Koer ei tea.

Tema jaoks võib ukse sulgumine tähendada:

„Minu inimene kadus. Olukord vajab sekkumist.“

Sekkumine võib välja näha nagu haukumine, ulgumine või ukse juures valvamine.

Koer ei tee seda selleks, et naabreid proovile panna.

Ta võib päriselt mures olla.

3. Koeral on liiga palju energiat

Kui koer jääb üksi hetkel, kui tema sees toimub väike sisemine ilutulestik, võib rahulik olemine olla raske.

Eriti noortel koertel.

Kui enne lahkumist pole olnud liikumist, nuuskimist ega ajutööd, võib koer üksi jäädes mõelda:

„Väga hea. Nüüd ma korraldan endale ise tegevust.“

Ja tegevus võib olla:

• padja ümberkujundamine;
• sussi kunstiline töötlemine;
• prügikasti audit;
• uksemati strateegiline nihutamine;
• haukumiskontsert trepikojale.

Koera energia vajab väljundit. Kui seda ei pakuta sobival viisil, võib ta selle ise leiutada.

4. Lahkumised ja saabumised on liiga suured sündmused

Mõnikord teeme ise lahkumisest või koju tulekust väga suure asja.

Enne minekut:

„No ole siis tubli, emme tuleb kohe tagasi, ära nuta, ma luban, ma tulen, eks, sa saad hakkama, ole kallis...“

Koer vaatab inimest ja mõtleb:

„Miks ta nii käitub? Kas ma peaksin muretsema?“

Ja koju tulles võib juhtuda teine äärmus:

„Mu kallis beebi! Sa olid üksinda! Vaene väike!“

Koer saab aru, et lahkumine ja saabumine on tohutult emotsionaalsed sündmused.

Kui inimene teeb sellest suure draama, võib koeral olla raskem rahulikuks jääda.

5. Koer ei oska veel rahuneda

Mõned koerad lähevad kiiresti elevile, aga rahunemine võtab kaua aega.

Nad ei oska lihtsalt maha keerata.

Nagu väike karvane mootor, millel puudub selge väljalülitusnupp.

Sellisel juhul ei piisa ainult sellest, et koer jäetakse üksi ja loodetakse parimat.

Talle tuleb õpetada, et rahulik olemine on turvaline ja hea.

Mida meie saame teha?

Esimene mõte võiks olla:

üksi olemist tuleb õpetada väikeste sammudega.

Mitte nii, et täna on koer kogu aeg inimesega koos ja homme jääb ta kaheksaks tunniks üksi koju.

See oleks umbes sama, kui panna inimese ilma harjutamata maratonile ja öelda:

„Mine nüüd rahulikult.“

Koera jaoks on õiglane alustada lihtsamalt.

1. Harjuta väga lühikeste eemalolekutega

Alusta hetkest, mis on koerale veel lihtne.

Näiteks:

• mine teise tuppa;
• sulge uks korraks;
• astu välisuksest välja ja tule kohe tagasi;
• seisa ukse taga paar sekundit;
• mine tagasi enne, kui koer jõuab ärevaks minna.

Alguses võib üks harjutus olla ainult 5–10 sekundit.

Jah, see tundub inimesele naljakalt lühike.

Aga koera jaoks võib see olla esimene oluline samm.

Eesmärk ei ole testida, kui kaua koer vastu peab.

Eesmärk on õpetada:

„Inimene läheb ära ja tuleb tagasi. Midagi hullu ei juhtu.“

2. Suurenda aega tasapisi

Kui koer suudab rahulikult olla mõned sekundid, lisa aega vähehaaval.

Näiteks:

• 10 sekundit;
• 20 sekundit;
• 30 sekundit;
• 1 minut;
• 2 minutit;
• 5 minutit;
• 10 minutit.

Aega ei pea suurendama iga kord.

Vahel tee lihtsam harjutus vahele.

Näiteks:

Ühel korral 2 minutit.
Järgmisel korral 30 sekundit.
Siis jälle 3 minutit.

Nii ei hakka koer mõtlema, et iga kord läheb aina raskemaks.

Üksi olemise õpetamine ei ole võistlus.

See on pigem nagu trepp, mida mööda minnakse rahulikult üles.

Mitte lift, mis kihutab otse kaheksandale korrusele.

3. Tee lahkumised rahulikuks

Kui lähed ära, ära tee sellest suurt etendust.

Rahulik hääl.
Rahulik liikumine.
Tavaline olek.

Võid öelda ühe lihtsa lause, näiteks:

„Ma tulen tagasi.“

Ja siis lähed.

Ilma pikema hüvastijätukõneta.

Koerale aitab see, kui inimene käitub enesekindlalt ja tavaliselt.

Sõnum võiks olla:

„Kõik on korras. See on tavaline asi.“

Mitte:

„Ma ei tea, kas me mõlemad selle üle elame.“

4. Tee ka saabumine rahulikuks

Koju tulles võib inimene olla väga õnnelik.

Koer on ka väga õnnelik.

Mõnikord on mõlemad nii õnnelikud, et kogu esik muutub väikseks tantsusaaliks.

Aga kui koeral on üksiolekuga raskusi, tasub koju tulles hoida algus rahulikum.

Astu sisse.
Pane asjad ära.
Võta jalanõud jalast.
Siis tervita koera rahulikult.

See ei tähenda, et sa ei tohi koera armastada.

Muidugi tohid.

Aga rahulikum saabumine aitab koeral mõista, et koju tulek on tore, kuid mitte plahvatuslik sündmus.

5. Loo koerale turvaline koht 🛏️

Koeral võiks olla kodus koht, kus ta tunneb end hästi.

See võib olla:

• pesa;
• matt;
• puur, kui koer on sellega positiivselt harjunud;
• rahulik nurgake;
• kindel tuba.

Oluline on, et see koht ei oleks karistuspaik.

See peaks olema koera jaoks mõnus ja turvaline.

Seal võib olla:

• pehme ase;
• närimistoode;
• lemmikmänguasi;
• veekauss lähedal;
• rahulik õhkkond.

Koera turvakoht võiks tähendada:

„Siin saan puhata.“

Mitte:

„Siia mind saadetakse, kui inimene on pahane.“

6. Anna enne lahkumist sobiv tegevus

Mõnele koerale aitab see, kui tal on lahkumise hetkel midagi rahulikku teha.

Näiteks:

• toidumänguasi;
• nuuskimismatt;
• närimismaius;
• täidetav mänguasi;
• väike otsimismäng enne lahkumist.

Eesmärk ei ole koera metsikult üles kütta.

Pigem vastupidi — anda talle rahulik tegevus, mis aitab tal keskenduda millelegi muule.

Närimine ja nuuskimine võivad paljusid koeri rahustada.

Kui koer saab mõnusa tegevuse, võib ta mõelda:

„Inimene läks ära… aga siin on ka see väga huvitav asi.“

See ei lahenda alati kõike, aga võib olla hea abivahend.

7. Ära kasuta tegevust ainult siis, kui lähed ära

Väike nipp: ära anna erilist närimismaiust või toidumänguasja ainult lahkumise ajal, kui koer muutub sellest kohe kahtlustavaks.

Mõni koer õpib kiiresti:

„Ahaa, see eriline maius tähendab, et inimene hakkab kaduma.“

Siis võib maius muutuda hoopis lahkumise märguandeks.

Anna selliseid tegevusi vahel ka siis, kui oled kodus.

Nii ei seostu need ainult üksiolekuga.

Koer mõtleb:

„Mõnus asi.“

Mitte:

„Kahtlane asi. Kus mu inimene nüüd läheb?“

8. Harjuta lahkumise märke eraldi

Koerad on väga tähelepanelikud.

Nad võivad märgata kõike:

• võtmete võtmist;
• jope selga panemist;
• koti pakkimist;
• kingade jalga panemist;
• telefoni taskusse panemist.

Mõne koera jaoks on need märgid juba piisavad, et ärevus algaks enne, kui inimene üldse ukseni jõuab.

Seega harjuta neid märke eraldi.

Näiteks:

• võta võtmed kätte ja pane tagasi;
• pane jope selga ja jää koju;
• võta kott, kõnni toas ja pane see maha;
• pane kingad jalga, istu diivanile;
• ava uks ja sulge see, aga ära lahku pikalt.

Nii õpib koer, et need märgid ei tähenda alati pikka üksijäämist.

Inimene võib võtmeid võtta ka täiesti mõttetult.

Koera arvates on inimesed niikuinii vahel veidi kummalised.

9. Jälgi, mis tegelikult toimub

Kui sa ei tea, mida koer üksi olles teeb, võib aidata lihtne kaamera või helisalvestus.

Nii saad teada:

• kas koer rahuneb mõne minuti pärast;
• kas ta haugub kogu aeg;
• kas ta käib närviliselt ringi;
• kas ta magab;
• kas ta kraabib ust;
• kas ta närib asju;
• kas ta muutub paaniliseks.

See info aitab otsustada, kas probleem on pigem igavus, harjumatus või sügavam ärevus.

Vahel inimene arvab, et koer on kogu aja mures, aga kaamera näitab, et koer haukus kaks minutit ja siis magas nagu väike karvane pannkook.

Teisel juhul võib kaamera näidata, et koeral on päriselt raske.

Siis saab edasi tegutseda teadlikumalt.

10. Ära karista koera tagantjärele

Kui tuled koju ja näed, et padi on puruks, matt on nihutatud või ukse juures on kraapimisjäljed, võib esimene tunne olla…

Noh.

Ütleme nii, et mitte just rahulik tänutunne.

Aga koera tagantjärele karistamine ei aita.

Koer ei pruugi aru saada, mille eest teda pahandatakse.

Ta võib seostada sinu koju tuleku hoopis pahandusega.

Siis muutub olukord veel keerulisemaks:

„Inimene läheb ära — halb. Inimene tuleb tagasi — ka halb.“

Selle asemel püüa aru saada, miks see juhtus.

Kas koer oli ärev?
Kas tal oli igav?
Kas eemalolek oli liiga pikk?
Kas ta ei oska veel üksi rahuneda?

Lahendus algab põhjusest.

Mitte pahandamisest.

Mida mitte teha?

Ära jäta koera kohe pikaks ajaks üksi

Kui koer ei ole harjunud üksi olema, ära alusta kohe mitmetunnise eemalolekuga.

See võib probleemi süvendada.

Alusta väikestest sammudest ja suurenda aega tasapisi.

Ära tee lahkumisest suurt draamat

Pikk emotsionaalne hüvastijätt võib koera hoopis ärevamaks teha.

Rahulik lahkumine aitab rohkem.

Ära arva, et koer teeb seda kiusu pärast

Koer ei haugu, ulgu ega näri asju selleks, et sulle kätte maksta.

Ta võib olla ärev, ebakindel, igavlev või oskamatu.

Koer ei planeeri päeval kättemaksu stiilis:

„Täna närin padja, sest inimene läks ilma minuta poodi.“

Kuigi padi võib pärast välja näha, nagu midagi isiklikku oleks tõesti juhtunud.

Ära ignoreeri tõsist ärevust

Kui koer on üksi olles väga paanikas, teeb endale haiget, kraabib ust vereni, ulub pikalt või ei suuda üldse rahuneda, tasub kindlasti otsida abi.

Mõnikord vajab koer põhjalikumat plaani ja spetsialisti tuge.

See ei ole häbiasi.

See on hoolimine.

Väike harjutus: „Ma tulen kohe tagasi“ 🐾

See harjutus sobib alguseks.

1. Valmista koerale rahulik koht.
2. Anna talle midagi rahulikku teha, näiteks närimistegevus.
3. Mine korraks teise tuppa.
4. Tule tagasi enne, kui koer ärevaks läheb.
5. Käitu rahulikult.
6. Korda mitu korda.
7. Hiljem sulge uks korraks.
8. Seejärel proovi sama välisuksega.

Alguses võib kogu harjutus kesta ainult mõne sekundi.

See on okei.

Me ei õpeta koerale kohe pikka üksiolekut.

Me õpetame tunnet:

„Inimene võib korraks ära minna ja kõik on endiselt hästi.“

Millal võiks abi küsida?

Abi tasub küsida, kui:

• koer haugub või ulub üksi olles pikalt;
• koer kraabib ust või aknaid;
• koer lõhub asju ärevusest;
• koer teeb tuppa, kuigi muidu oskab puhtust pidada;
• koer ei söö üksi olles isegi lemmikmaiust;
• koer käib närviliselt edasi-tagasi;
• koer vigastab ennast;
• naabrid annavad korduvalt märku;
• sa tunned, et ei oska enam edasi minna.

Sellisel juhul võib abiks olla koeratreener, käitumisnõustaja või loomaarst.

Mõnikord on vaja lihtsalt paremat harjutusplaani.

Mõnikord võib üksiolekumure olla seotud ärevusega, mis vajab põhjalikumat lähenemist.

Kokkuvõtteks

Üksi kodus olemine on oskus.

Mõnel koeral tuleb see lihtsamalt.
Mõnel vajab see rohkem harjutamist.
Mõnel vajab see päris palju tuge.

Koera saab aidata nii:

• alusta väga lühikestest eemalolekutest;
• suurenda aega tasapisi;
• hoia lahkumised rahulikud;
• hoia saabumised rahulikud;
• loo koerale turvaline koht;
• paku rahulikku tegevust;
• harjuta lahkumise märke eraldi;
• jälgi, mis üksi olles tegelikult toimub;
• ära karista tagantjärele;
• küsi vajadusel abi.

Koer ei taha olla sinu elu keerulisemaks tegev väike karvane draamakunstnik.

Ta tahab lihtsalt teada:

„Kas kõik on korras, kui inimene korraks ära läheb?“

Ja meie saame talle sammhaaval õpetada:

„Jah, kõik on korras. Ma tulen tagasi.“

Ühel päeval võibki juhtuda, et sa lähed uksest välja, koer ohkab, keerab end pesas kerra ja mõtleb:

„Olgu. Ma valvan diivanit. Aga ainult sellepärast, et keegi peab seda tegema.“ 🐶

Loe edasi

Vaata ka: Miks koer haugub?
Loe edasi: Miks koer rihmast tirib?

Haukumine: miks koerad seda teevad ja mida meie saame teha? 🐶

Koer haugub.

See on täiesti tavaline koera käitumine.

Nii nagu inimene räägib, ohkab, naerab, kurdab ja vahel ütleb köögis külmkapi ees „ma ei tea, mida ma tahan“, kasutab koer suhtlemiseks haukumist.

Aga vahel muutub haukumine nii sagedaseks, et inimene hakkab mõtlema:

„Kas mu koer teavitab mind millestki olulisest või peab ta lihtsalt pressikonverentsi?“

Haukumine ei tähenda automaatselt, et koer on halb, kasvatamatu või liiga lärmakas. Enamasti tähendab see, et koer tahab midagi öelda.

Küsimus on: mida ta öelda tahab?

Miks koerad hauguvad?

1. Koer annab märku: „Midagi toimub!“ 🚪

Paljud koerad hauguvad siis, kui nad kuulevad või näevad midagi.

Näiteks:

• keegi kõnnib ukse taga;
• naaber kolistab trepikojas;
• postiljon teeb oma igapäevast väga kahtlast tööd;
• õues liigub teine koer;
• aias lendab lind, kes ilmselgelt ei küsinud luba;
• uksekell heliseb.

Koera jaoks võib haukumine olla viis öelda:

„Tähelepanu! Olukord! Kõik inimesed, palun reageerige!“

Meie jaoks on see lihtsalt naaber, kes läks prügi välja viima. Koera jaoks võib see olla aga turvasüsteemi punane alarm.

2. Koer on elevil

Kõik haukumine ei ole mure või hirm. Mõnikord koer haugub, sest tal on lihtsalt väga-väga hea meel.

Näiteks siis, kui:

• inimene tuleb koju;
• rihm võetakse välja;
• mänguasi ilmub nähtavale;
• algab autosõit;
• külla tuleb lemmikinimene;
• keegi ütleb sõna „õue“.

Selline haukumine on sageli rõõmus ja kiire.

Koer justkui ütleb:

„Ma ei suuda oma rõõmu vaikselt ära mahutada!“ 🐾

Meie tahaks võib-olla rahulikku tervitust. Koer arvab, et parem on korraldada väike kontsert.

3. Koer kardab või tunneb end ebakindlalt

Haukumine võib tulla ka hirmust või ebakindlusest.

Koer võib haukuda:

• võõraste inimeste peale;
• teiste koerte peale;
• uute helide peale;
• rataste, tõukerataste või autode peale;
• ootamatute liigutuste peale;
• millegi peale, mis tundub talle liiga lähedal.

Sellisel juhul ei ole koer „paha“. Ta võib lihtsalt tunda, et olukord on tema jaoks liiga raske.

Haukumine võib olla tema viis öelda:

„Ma ei tunne end hästi. Palun hoia see asi kaugemal.“

Sellepärast on oluline vaadata, mis haukumise ajal veel toimub.

Kas koera keha on pinges? Kas saba on madalal? Kas kõrvad on taha tõmmatud? Kas ta üritab eemalduda?

Kui jah, võib haukumise taga olla hirm või ebakindlus.

4. Koer tahab tähelepanu 👀

Mõni koer on väga kiire õppija.

Ta proovib ühe korra haukuda. Inimene vaatab. Koer mõtleb:

„Ahaa. See töötas.“

Järgmisel korral haugub uuesti.

Inimene räägib temaga, tõuseb püsti, annab midagi, viskab mänguasja või ütleb kasvõi: „Ole ometi vait.“

Koera jaoks võib ka pahandamine olla tähelepanu. Ja nii võibki koer õppida:

haugun = inimene reageerib

Koera peas on lihtne süsteem: „Vajutan häälnuppu ja inimene käivitub.“

5. Koeral on igav

Igavlev koer võib leida endale ise tegevust.

Mõni närib sussi. Mõni kaevab aeda uue maastikukujunduse. Mõni jälgib aknast möödujaid ja kommenteerib kõiki.

Haukumine võib tulla sellest, et koeral ei ole piisavalt tegevust, liikumist või vaimset tööd.

Kui päev on liiga tühi, hakkab koer mõtlema:

„Olgu. Kui tegevust ei pakuta, loon ise programmi.“

Ja programm võib kanda nime:

„Haukun iga mööduva varju peale.“

6. Koer on üksi olles rahutu

Mõned koerad hauguvad siis, kui nad jäävad üksi.

See võib olla seotud:

• üksindusega;
• harjumatusega;
• ärevusega;
• ootusega, millal inimene tagasi tuleb;
• sellega, et koer ei oska veel rahulikult üksi olla.

Selline haukumine ei ole jonn. Koer võib päriselt mures olla.

Kui naabrid ütlevad, et koer haugub pikalt pärast sinu lahkumist, tasub seda rahulikult uurida. Abiks võib olla kaamera, helisalvestus või spetsialisti nõu.

Mida meie saame teha?

Esimene samm ei ole koerale öelda:

„Ära haugu.“

Esimene samm on mõista:

miks ta haugub?

Sest erinevad põhjused vajavad erinevaid lahendusi.

Kui koer kardab, ei aita sama lahendus, mis elevuse puhul. Kui koer küsib tähelepanu, ei aita see, kui iga haukumise peale temaga pikalt vestelda. Kui koeral on igav, ei piisa ainult sellest, et ütleme „tasa“.

Koer ei ole raadio, millel saab heli lihtsalt maha keerata.

Kuigi vahel oleks see nupp päris ahvatlev. 😄

1. Märka, millal haukumine algab

Proovi paar päeva tähele panna:

• millal koer haugub;
• mille peale ta haugub;
• kui kaua ta haugub;
• kas ta on elevil, hirmul või nõudlik;
• mida sina pärast haukumist teed.

Võid lausa kirja panna:

Millal?
Hommikul, õhtul, üksi olles, jalutuskäigul, uksekella peale.

Mille peale?
Inimesed, koerad, helid, autod, tähelepanu soov, igavus.

Kuidas koer välja näeb?
Lõdvestunud, pinges, rõõmus, ärev, kartlik.

See aitab aru saada, mis tegelikult toimub. Haukumist ei saa hästi vähendada, kui me ei tea, mis selle käivitab.

2. Õpeta koerale, mida ta võiks haukumise asemel teha 🐾

Sageli ütleme koerale ainult, mida ta ei tohiks teha.

„Ära haugu.“
„Ära hüppa.“
„Ära tiri.“
„Ära söö seda sokki.“

Aga koeral on vaja teada ka seda, mida ta võiks teha.

Näiteks uksekella peale:

• mine oma pesale;
• istu;
• vaata minu poole;
• võta mänguasi suhu;
• oota rahulikult.

Alguses tuleb seda õpetada lihtsas olukorras, mitte siis, kui uksekell juba heliseb ja koer on veendunud, et maja vajab kaitsmist.

Harjuta rahulikult:

1. Ütle märgusõna, näiteks „pessa“.
2. Suuna koer pesale.
3. Kiida ja premeeri.
4. Korda mitu korda.
5. Hiljem lisa tasapisi uksekella või koputuse heli.

Nii õpib koer, et uksega seotud olukorras on olemas teine ülesanne. Mitte ainult „haugu nii, et aknad värisevad“.

3. Premeeri vaikust ja rahulikku käitumist

Meil on lihtne märgata haukumist. Aga proovi märgata ka neid hetki, kus koer oleks võinud haukuda, aga ei haukunud.

Näiteks:

• keegi kõndis akna taga ja koer jäi rahulikuks;
• ukse taga oli heli ja koer vaatas sinu poole;
• teine koer möödus kaugelt ja sinu koer ei läinud endast välja;
• koer lõpetas haukumise ja rahunes.

Just siis tasub kiita.

„Tubli, rahulik.“
„Väga hea.“
„Just nii.“

Koer õpib paremini, kui ta saab aru, milline käitumine inimesele meeldib. Kui me reageerime ainult haukumisele, võib koer arvata, et haukumine on ainus asi, mis päriselt tähelepanu saab.

4. Ära anna tähelepanu nõudvale haukumisele kohe võitu

Kui koer haugub selleks, et saada tähelepanu, mängu või maiust, tasub olla ettevaatlik.

Kui iga haukumise peale:

• vaatame koera;
• räägime temaga;
• anname maiuse;
• viskame palli;
• tõuseme püsti;

siis võib koer õppida: „Haukumine töötab suurepäraselt.“

Sellisel juhul on parem oodata hetk, kui koer on vaikne, ja siis anda talle tähelepanu.

Näiteks:

Koer haugub palli pärast. Oota väike vaikne hetk. Siis ütle „tubli“ ja alusta mängu.

Nii ei saa preemiaks haukumine, vaid rahunemine.

See võib alguses võtta aega.

Koer võib mõelda:

„Halloo? Süsteem ei tööta. Proovin valjemini.“

Siin peab inimene olema järjepidev. Kui annad lõpuks alla just kõige valjema haukumise ajal, õppis koer kahjuks seda: „Tuleb lihtsalt rohkem pingutada.“

5. Vähenda akna- ja aiavalvet 🚧

Mõne koera lemmiktöö on olla kodune turvajuht.

Ta seisab aknal või aia ääres ja annab teada kõigest:

• inimene;
• koer;
• jalgratas;
• tuvi;
• kilekott;
• kahtlane leht;
• täiesti süütu laps tõukerattal.

Kui koer saab päev otsa aknast või aia äärest möödujaid vaadata ja nende peale haukuda, muutub see kiiresti harjumuseks.

Siin võib aidata:

• akna vaate osaline piiramine;
• kardina ette tõmbamine;
• koera suunamine teise ruumi;
• rahulik tegevus enne kõige aktiivsemat aega;
• aias olemise jälgimine;
• koera kutsumine enda juurde enne, kui haukumine käima läheb.

See ei tähenda, et koer ei tohi mitte midagi vaadata.

Aga kui aknast saab tema isiklik uudistekanal koos helikommentaaridega, võib olla vaja kanalit veidi piirata.

6. Paku koerale piisavalt tegevust

Väsinud ja rahulolev koer ei tähenda alati koera, kes on füüsiliselt täiesti läbi jooksutatud.

Koer vajab ka vaimset tegevust.

Näiteks:

• nuuskimismängud;
• maiuste otsimine;
• lihtsad trikid;
• rahulik treening;
• närimistegevus;
• toidumänguasjad;
• uute kohtade rahulik avastamine.

Nuuskimine on koera jaoks suur töö.

Kui koer saab jalutuskäigul rahulikult nuuskida, võib see teda rohkem rahustada kui lihtsalt kiire „tee oma asjad ära ja lähme koju“ ring.

Igavlev koer leiutab ise tegevust. Ja vahel on see tegevus inimese arvates veidi… helirikas.

7. Aita koeral rahuneda

Mõned koerad lähevad kiiresti üles ja tulevad aeglaselt alla.

Eriti noored koerad võivad elevusest haukuda, hüpata, keerelda ja teha nägu, nagu nad oleksid just lotoga võitnud.

Rahunemist saab õpetada.

Näiteks:

• vaikne pesa või matt;
• rahulik närimistoode;
• aeglane silitamine, kui koerale see meeldib;
• vaikne hääletoon;
• kindel rutiin;
• rahulikud pausid mängu vahel.

Kui koer läheb väga elevile, ei pruugi ta kuulda käsklust „tasa“.

Mitte sellepärast, et ta ei tahaks kuulata.

Vaid sellepärast, et tema peas mängib samal ajal trummibänd.

8. Ära karju koeraga kaasa

Kui koer haugub ja inimene karjub:

„JÄÄ VAIT!“

siis koera jaoks võib see kõlada nii:

„Suurepärane, inimene liitus haukumisega.“

Meie arvame, et anname korralduse. Koer võib arvata, et nüüd on meil ühine projekt.

Rahulik hääl ja selge tegutsemine aitavad tavaliselt rohkem kui pahandamine.

Näiteks:

• kutsu koer enda juurde;
• suuna ta teise tegevuse juurde;
• anna talle lihtne ülesanne;
• premeeri rahunemist;
• vähenda olukorda, mis haukumist tekitab.

Mida rahulikum on inimene, seda lihtsam on koeral rahuneda. Vähemalt teoorias. Praktikas vajab inimene vahel enne kohvi.

9. Harjuta „tasa“ või „aitab“ märgusõna

Märgusõna võib olla kasulik, aga seda tuleb õpetada rahulikus olukorras.

Kui koer juba täiest jõust haugub, ei ole parim aeg uut sõna õpetada.

Võid teha nii:

1. Oota hetk, kui koer jääb ise vaikseks.
2. Ütle rahulikult „tasa“ või „aitab“.
3. Kiida ja premeeri vaikust.
4. Korda eri olukordades.
5. Hiljem kasuta sama sõna lihtsamates päris olukordades.

Oluline on, et sõna ei muutuks lihtsalt taustamüraks.

Kui inimene ütleb kümme korda järjest „tasa-tasa-tasa-tasa“, aga midagi ei muutu, siis koer õpib seda heli lihtsalt ignoreerima.

Üks selge sõna. Rahulik hääl. Preemia vaikuse eest.

10. Üksi haukumisega tegele rahulikult ja sammhaaval

Kui koer haugub üksi olles, ei tasu teda selle eest karistada.

Ta ei haugu selleks, et naabritega salajast tüli alustada.

Ta võib olla rahutu, ebakindel või lihtsalt pole veel õppinud üksi olemist.

Abiks võib olla:

• lühikestest eemalolekutest alustamine;
• rahulik lahkumine ja saabumine;
• enne lahkumist sobiv tegevus;
• turvaline puhkenurk;
• närimistegevus või toidumänguasi;
• kaamera või helisalvestus, et aru saada, mis toimub.

Kui haukumine on pikk, paaniline või koer ei suuda üldse üksi rahuneda, tasub nõu küsida spetsialistilt.

Üksi olemine on oskus.

Ja mõne koera jaoks on see päris suur asi.

Mida mitte teha?

Ära karista hirmust haukuvat koera

Kui koer haugub hirmust ja teda karistada, võib hirm hoopis suureneda.

Koer võib õppida:

„See olukord oli juba halb. Nüüd läks veel hullemaks.“

Parem on suurendada distantsi, muuta olukord lihtsamaks ja õpetada koerale rahulikumat käitumist sammhaaval.

Ära premeeri kogemata haukumist

Kui koer haugub ja saab kohe selle, mida tahtis, õpib ta kiiresti.

Näiteks:

• haugub ukse juures → uks avatakse;
• haugub mänguasja peale → mäng algab;
• haugub inimese peale → inimene räägib temaga;
• haugub söögi peale → kauss pannakse ette.

Parem on oodata vaikne hetk ja premeerida seda.

Ära oota täielikku vaikust

Koer on koer.

Ta võib vahel haukuda.

Eesmärk ei ole teha koerast vaikivat dekoratiivpatja.

Eesmärk on, et haukumine ei juhiks kogu kodust elu ega muudaks jalutuskäike, külalisi või üksi olemist stressirohkeks.

Natuke haukumist on normaalne. Pidev või väga tugev haukumine vajab aga tähelepanu.

Väike harjutus: „Kuulen heli, vaatan inimest“ 🐾

See harjutus sobib näiteks uksehelide, trepikoja müra või kaugemate välishelide puhul.

1. Tee ise vaikne heli, näiteks koputa õrnalt lauale.
2. Kui koer märkab heli, kutsu ta enda poole.
3. Kui ta vaatab sind, kiida.
4. Anna väike maius.
5. Korda rahulikult.
6. Hiljem kasuta tõelisemaid helisi.
7. Jälgi, et heli ei oleks alguses liiga tugev.

Mõte on õpetada koerale:

„Kui midagi kostab, tasub inimese poole vaadata.“

Mitte:

„Kui midagi kostab, tuleb kogu maja häirekeskus käivitada.“

Millal võiks abi küsida?

Abi tasub küsida, kui:

• haukumine on väga sage;
• koer ei suuda rahuneda;
• haukumine tundub seotud hirmu või ärevusega;
• koer haugub ja sööstab inimeste või koerte poole;
• naabrid on juba mures;
• üksi olles haukumine kestab pikalt;
• sa tunned, et ei tea, kust alustada.

Koeratreener või käitumisnõustaja aitab näha, mis haukumise taga tegelikult on.

Vahel piisab väikesest muutusest. Vahel on vaja pikemat plaani.

Mõlemal juhul ei tähenda abi küsimine, et oled halb koeraomanik.

See tähendab, et sa tahad oma koerast paremini aru saada.

Kokkuvõtteks

Haukumine on koera viis suhelda.

Ta võib haukuda, sest:

• midagi toimub;
• ta on rõõmus;
• ta kardab;
• ta tahab tähelepanu;
• tal on igav;
• ta on üksi olles rahutu;
• ta ei tea veel, mida muud teha.

Meie saame aidata nii:

• jälgime, mis haukumise käivitab;
• õpetame koerale alternatiivset käitumist;
• premeerime rahulikku olemist;
• ei anna tähelepanu nõudvale haukumisele kohe võitu;
• vähendame liigset akna- ja aiavalvet;
• pakume koerale piisavalt tegevust;
• aitame tal rahuneda;
• vajadusel küsime abi.

Koer ei haugu selleks, et sinu rahu teadlikult tükkideks närida.

Kuigi vahel võib nii tunduda.

Ta lihtsalt ütleb midagi oma koerakeeles.

Meie ülesanne on õppida kuulama, mõista põhjust ja aidata tal valida vaiksem viis sama sõnumi edastamiseks.

Sest kodu, kus koer saab end turvaliselt tunda ja inimene saab oma kohvi lõpuni juua, on päris hea eesmärk. ☕

Ja kui ühel päeval uksekell heliseb ning koer vaatab haukumise asemel sinu poole, siis võid endale mõttes väikese aplausi teha.

Vaikselt muidugi.

Muidu koer arvab, et algas uus üritus. 🐶

Loe edasi

Vaata ka: Miks koer rihmast tirib?
Loe edasi: Kuidas õpetada koer üksi kodus rahulikuks?

Rihmast tirimine: miks koerad seda teevad ja mida meie saame teha? 🐾

Jalutuskäik koeraga peaks olema mõnus ühine aeg.

Värske õhk.
Natuke liikumist.
Mõnus sabaliputus.

Aga siis astud uksest välja ja sinu armas karvane sõber muutub hetkega neljajalgseks veduriks.

Sina arvasid, et lähete rahulikult jalutama.
Koer arvas, et algas ekspeditsioon „Kõik lõhnad tuleb kohe üle kontrollida“. 🐕

Rihmast tirimine on väga tavaline mure. See ei tähenda, et koer oleks halb, kangekaelne või salaja jõusaalis käinud. Enamasti tähendab see, et koer on põnevil, tal on kiire maailma avastamisega või ta on lihtsalt õppinud, et tirimine viib teda edasi.

Ja olgem ausad — kui miski töötab, siis koer jätkab seda suure pühendumusega.

Miks koer rihmast tirib?

1. Maailm on koera jaoks lihtsalt tohutult põnev 🌍

Meie näeme tänavat.

Koer näeb tervet seiklusparki.

Seal on:

• eelmise koera lõhnakirjad;
• põõsas, kus „midagi kindlasti juhtus“;
• inimene, kelle taskus võib olla maius;
• tuvi, kes käitub kahtlaselt;
• post, millel on rohkem infot kui hommikustes uudistes.

Koera nina töötab jalutuskäigul täistuuridel. Ta ei lähe lihtsalt kõndima. Ta läheb lugema maailma lõhnalehte.

Seega kui koer tirib, ei pruugi ta mõelda:

„Ma ei kuula sind.“

Ta võib mõelda hoopis:

„Oota! Seal on tähtis lõhnauudis ja ma pean seda KOHE kontrollima.“

2. Koer on õppinud, et tirimine toimib

See on üks kõige olulisemaid põhjuseid.

Kui koer tirib ja inimene liigub kaasa, saab koer selle, mida ta tahtis. Ta jõuab kiiremini põõsani, teise koerani, lõhnani või järgmise põneva kohani.

Ehk koera peas tekib lihtne järeldus:

tirin = liigume edasi

Ja kui see töötab ühe korra, siis miks mitte proovida ka järgmised 147 korda?

Koer ei tee seda pahatahtlikult. Ta lihtsalt õpib väga kiiresti, mis viib soovitud tulemuseni.

Kui inimene iga kord kaasa liigub, võib koerale jääda mulje:

„Väga hea süsteem. Mina juhin, inimene tuleb järgi.“ 😄

3. Koeral on liiga palju energiat ⚡

Mõni koer läheb õue nii, nagu oleks teda kolm päeva stardijoonel hoitud.

Eriti kutsikad ja noored koerad võivad olla jalutuskäigu alguses väga elevil. Nad tahavad joosta, nuuskida, hüpata, vaadata, kuulata ja kontrollida, kas kogu ümbruskond on ikka endiselt alles.

Kui koer on enne jalutuskäiku väga üles keeratud, võib rihmas rahulikult kõndimine olla tema jaoks raske.

Mitte sellepärast, et ta ei oskaks.
Vaid sellepärast, et tema peas toimub samal ajal väike ilutulestik.

4. Koer ei tea veel, mida me temalt ootame

Inimese jaoks tundub rihmas kõndimine lihtne.

„Kõnni minu kõrval ja ära tiri.“

Koera jaoks ei ole see aga iseenesest mõistetav. Tema loomulik liikumiskiirus võib olla kiirem kui inimese oma. Lisaks tahab ta liikuda sinna, kuhu nina käsib.

Lõdva rihmaga kõndimine on oskus, mida tuleb õpetada.

Koer ei sünni teadmisega, et inimene eelistab jalutuskäiku, mitte kelgukoera treeninglaagrit.

Mida meie saame teha?

Hea uudis: rihmast tirimist saab vähendada.

See vajab kannatlikkust, järjepidevust ja vahel ka sügavat hingetõmmet.

Sellist hingetõmmet, kus inimene mõtleb:

„Ta ei tee seda minu närvide hävitamiseks. Ta on lihtsalt koer.“

Ja siis liigume rahulikult edasi. Või seisame. Sõltub rihmast. 😄

1. Peatu, kui rihm läheb pingesse

Kõige lihtsam põhimõte:

pinges rihm = jalutuskäik peatub
lõtv rihm = jalutuskäik jätkub

Kui koer tirib, jää seisma. Ära sikuta teda tagasi. Ära hakka temaga jõudu katsuma. Lihtsalt peatu.

Kui koer vaatab sinu poole, tuleb tagasi või rihm läheb lõdvemaks, liigu edasi.

Alguses võib see tähendada, et jõuate 10 minutiga umbes kolme meetri kaugusele koduuksest.

See on täiesti normaalne.

Mõni jalutuskäik ei ole kilomeetrite kogumine. Mõni jalutuskäik on hoopis väike koolitustund värskes õhus.

Koer õpib tasapisi:

„Kui ma tirin, siis maailm peatub. Kui rihm on lõtv, siis maailm liigub edasi.“

2. Premeeri head käitumist 🍖

Me märkame tihti seda, mida koer valesti teeb.

Aga väga oluline on märgata ka seda, mida ta õigesti teeb.

Kui koer kõnnib kasvõi paar sammu lõdva rihmaga, kiida teda.

Võid kasutada:

• maiust;
• rõõmsat häält;
• paitust;
• väikest mänguhetke;
• sõbralikku tähelepanu.

Näiteks:

„Tubli!“
„Hästi!“
„Just nii!“

Koerale võiks selgeks saada, et inimese lähedal rahulikult kõndimine on kasulik tegevus.

Kui hea käitumine jääb märkamata, siis koer ei pruugi aru saada, et just seda me temalt ootame.

3. Alusta rahulikus kohas

Kui koer tirib juba kodutänaval, siis rahvarohke park, jooksjad, ratturid ja teised koerad võivad tema jaoks olla liiga suur väljakutse.

Alusta lihtsamast kohast.

Näiteks:

• koduhoov;
• vaikne tänav;
• tühi parkla;
• rahulik metsarada;
• kodu lähedal lühike lõik.

Ära alusta treeningut kohas, kus koera aju ütleb:

„Kõik on liiga põnev, ma ei kuule enam kedagi.“

Kui rahulikumas kohas tuleb paremini välja, saad tasapisi lisada raskemaid olukordi.

Nagu koolis — enne õpitakse tähti, mitte ei minda kohe kirjandit kirjutama.

4. Tee lühemaid ja teadlikumaid jalutuskäike 🐕

Kui eesmärk on harjutada rihmas kõndimist, ei pea jalutuskäik olema pikk.

Parem on teha 10 minutit teadlikku harjutamist kui 40 minutit tirimisvõistlust, mille lõpuks on koer elevil ja inimene meenutab keedetud spagetti.

Võid teha nii:

• 5 minutit rahulikku kõndimist;
• väike nuuskimispaus;
• jälle paar minutit lõdva rihma harjutust;
• siis rahulik lõpp.

Nuuskimine on koerale tähtis. Kõik jalutuskäigud ei pea olema „ilus kõrval kõndimine“.

Koer vajab ka võimalust ümbrust uurida. Tema jaoks on nuuskimine nagu sotsiaalmeedia, uudised ja meelelahutus üheskoos.

Tasakaal on tähtis.

5. Ära hoia rihma pidevalt pingul

Vahel inimene hoiab rihma juba ette väga lühikesena ja pinges.

Koer tunneb pinget ja võib hakata sellele vastu tõmbama.

Proovi hoida rihm nii, et koeral oleks natuke liikumisruumi, aga sina saad teda siiski turvaliselt suunata.

Lõdva rihmaga kõndimine ei tähenda, et koer peab kogu aeg täpselt sinu kanna kõrval marssima nagu paraadil.

See tähendab pigem:

• rihm ei ole pinges;
• koer ei vea inimest järgi;
• inimene ja koer liiguvad koos;
• mõlemal on veel väärikus alles.

Eriti inimesel. Sest põõsasse lohisemine ei ole kellegi unistuste jalutuskäik.

6. Vaheta suunda, kui koer kiirustab ette

Kui koer tormab kogu aeg ette, võid rahulikult suunda muuta.

Mitte järsu sikutusega, vaid rahulikult:

„Lähme siia.“

Kui koer tuleb sinuga kaasa, kiida teda.

Selle mõte ei ole koera segadusse ajada, vaid õpetada talle, et inimene on jalutuskäigul oluline kaaslane.

Mitte lihtsalt rihma otsas lohisev lisavarustus.

Koer võiks õppida aeg-ajalt vaatama:

„Kuhu meie nüüd läheme?“

Mitte ainult:

„Mina lähen sinna. Sina proovi ellu jääda.“

7. Kasuta sobivat varustust

Hea varustus ei õpeta koera sinu eest, aga see võib treenimise lihtsamaks teha.

Oluline on, et rihm, kaelarihm või traksid oleks:

• koerale mugav;
• õiges suuruses;
• turvaline;
• mitte valu tekitav;
• sobiv just sinu koera kehale ja käitumisele.

Mõnele koerale sobivad hästi traksid. Mõnele sobib kaelarihm. Mõne puhul on vaja rahulikumalt katsetada, mis töötab kõige paremini.

Kui koer tirib väga tugevalt, tasub valida varustus, mis aitab teda turvaliselt suunata ega tee haiget.

Kui sa ei ole kindel, milline lahendus sinu koerale sobib, küsi nõu koeratreenerilt, loomaarstilt või kogenud spetsialistilt.

Varustus peaks toetama õppimist, mitte asendama õpetamist.

Mida mitte teha?

Ära sikuta pidevalt tagasi

Kui koer tirib ja inimene tirib vastu, võib sellest saada väike köievedu.

Koer mõtleb:

„Ahaa, mäng algas.“

Inimene mõtleb:

„Miks ma seda endale teen?“

Pidev sikutamine ei õpeta koerale rahulikku kõndimist. Pigem võib see tekitada rohkem pinget ja elevust.

Ära karista koera selle eest, et ta on elevil

Koer ei tiri tavaliselt selleks, et sind meelega kiusata.

Ta tirib, sest:

• ta on põnevil;
• ta tahab kuhugi jõuda;
• ta on õppinud, et tirimine töötab;
• ta ei oska veel teisiti.

Rahulik õpetamine aitab rohkem kui pahandamine.

Koer õpib paremini siis, kui ta saab aru, mida me temalt ootame.

Ära oota liiga kiiret tulemust

Kui koer on kuude kaupa õppinud, et tirimine viib teda edasi, siis ühe jalutuskäiguga see tavaliselt ei muutu.

See ei tähenda, et harjutamine ei tööta.

See tähendab, et koera peas on vana harjumus juba üsna mugavalt diivanile istunud.

Uus harjumus vajab aega.

Natuke nagu inimesel kohvi vähendamine. Teoorias lihtne, praktikas… no räägime sellest mõni teine kord.

Väike harjutus: „Lõtv rihm viib edasi“ 🐾

Proovi seda rahulikus kohas.

1. Võta koer rihma otsa.
2. Hakka rahulikult liikuma.
3. Kui rihm läheb pingesse, peatu.
4. Oota, kuni koer lõdvendab rihma või vaatab sinu poole.
5. Kiida teda.
6. Liigu edasi.
7. Korda.

Alguses premeeri väga väikseid õnnestumisi.

Kui koer teeb kaks ilusat sammu, on see juba võit.

Jah, ainult kaks.

Me ei alusta maratonist. Me alustame sellest, et inimene ei lenda põõsasse.

Millal võiks abi küsida?

Abi tasub küsida, kui:

• koer tirib väga tugevalt;
• koer sööstab teiste koerte või inimeste poole;
• koer haugub, rapsib või läheb jalutuskäigul väga ärevaks;
• jalutuskäigud on muutunud stressirohkeks;
• koer on suur ja füüsiliselt raske kontrollida;
• sa tunned, et ei saa üksi hakkama.

Hea koeratreener ei ole märk läbikukkumisest.

See on märk sellest, et sa tahad oma koerale ja endale paremat igapäevaelu.

Ja ausalt — vahel on väga hea, kui keegi kõrvalt ütleb:

„Hinga. Teeme sammhaaval.“

Kokkuvõtteks

Rihmast tirimine ei tähenda, et koer oleks paha.

Enamasti tähendab see, et koer on elevil, maailm on põnev ja ta on õppinud, et tirimine viib teda edasi.

Meie saame aidata nii:

• peatume, kui rihm läheb pingesse;
• liigume edasi, kui rihm on lõtv;
• premeerime rahulikku kõndimist;
• alustame lihtsast keskkonnast;
• kasutame sobivat varustust;
• oleme järjepidevad;
• säilitame huumorimeele.

Sest olgem ausad — mõni jalutuskäik algab küll plaaniga „läheme rahulikult“, aga lõpeb teadmisega, et sinu koeral on vedurijuhi hing. 🚂

Õnneks saab ka väike vedur õppida tasapisi kaasreisijaga arvestama.

Ja kui ühel päeval kõnnite koos lõdva rihmaga mööda tänavat, siis on tunne päris hea.

Sina ei lohise.
Koer ei tiri.
Rihm ripub rahulikult.
Ja mõlemal on tunne, et olete jalutuskäigu meeskond, mitte köieveo vastased. 🐶

Loe edasi

Vaata ka: Miks koer haugub?
Loe edasi: Kuidas õpetada koer üksi kodus rahulikuks?

🐾 Miks kutsikas närib kõike peale oma mänguasjade?

Ja mida sellega päriselt teha.

Kutsika elu on täis väga tähtsaid teaduslikke uuringuid.

🦷 1. Ma avastan maailma hammastega

Sina katsud asju käega.

Mina katsun asju hammastega.

Kuidas ma muidu teada saan, kas diivan on:

• pehme;
• maitsev;
• huvitav;
• või kõik kolm korraga?

🐾 Närimine on kutsika jaoks täiesti loomulik käitumine. Nii õpib ta maailma tundma.

🧦 2. Sinu asjad lõhnavad sinu järgi

Minu mänguasi on tore.

Aga sinu suss või saabas?

See lõhnab täpselt sinu moodi.

Ja kuna sina oled minu lemmikinimene, tundub ka sinu sokk mulle palju huvitavam kui kummist kondikujuline mänguasi.

🐾 Kutsikad tunnevad end turvaliselt tuttavate lõhnade läheduses.

🦴 3. Mul vahetuvad hambad

Vahel sügelevad mu igemed nii väga, et ma tahaksin närida peaaegu kõike.

Ja millegipärast tundub toolijalg just sel hetkel maailma kõige parem leiutis.

Ausalt, ma ei taha sind pahandada.

Ma lihtsalt otsin leevendust.

🐾 Hammaste vahetumise perioodil vajab kutsikas rohkem sobivaid närimismänguasju ja närimismaiuseid.

🎾 4. Vahel on mul lihtsalt igav (või ma tahan sinu tähelepanu)

Kui mul pole midagi põnevat teha, leiutan ma ise tegevuse.

Näiteks:

• tõmban vaiba servast;
• uurin lillepotti;
• korraldan sussidele ümberpaigutuse;
• testin, kas telekapult on ikka sama maitsega nagu eile.

Ja vahel võtan ma meelega ühe soki või sussi kaasa ning jooksen sellega minema.

Mitte sellepärast, et ma oleksin varas või tahaksin midagi ära lõhkuda.

Vaid sellepärast, et ma olen avastanud ühe imelise asja.

Inimesed muutuvad ootamatult väga kiireks, kui neil üks suss puudu on.

Ja kui sa mulle järele jooksed, siis mina arvan, et oleme just alustanud maailma kõige vahvamat mängu.

Ausalt öeldes ei saa ma vahel aru, miks sa pärast enam nii rõõmus ei ole…

🐾 Kutsikas võib keelatud esemeid kasutada ka tähelepanu saamiseks. Kui ta avastab, et sussiga põgenemine toob kaasa lõbusa tagaajamise, võib sellest kiiresti kujuneda harjumus. Proovi selliseid olukordi ennetada ja ära jäta oma asju vedelema.

🧸 5. Aga miks ma alati oma mänguasju ei taha?

Siin on väike saladus.

Mõnikord ma tegelikult tahan küll.

Aga kui kõik minu mänguasjad on kogu aeg ühtemoodi saadaval, muutuvad need minu jaoks natuke igavaks.

Sinu uus toss seevastu…

Noh, ütleme nii, et sellel on palju põnevam taustalugu.

🐾 Kõiki mänguasju ei pea korraga põrandal hoidma. Mänguasjade vahetamine aitab nende vastu huvi säilitada.

🐾 Mida sellega päriselt teha?

Ära pahanda, vaid suuna ümber

Kui ma hakkan närima midagi keelatut, siis ära karju.

Paku mulle hoopis minu enda mänguasja.

Kui ma selle vastu vahetan, kiida mind.

Nii saan ma palju kiiremini aru, mida sa minult ootad.

Hoia väärtuslikud esemed minu käeulatusest eemal

Või õigemini…

Minu hambaulatusest eemal.

Ausalt öeldes säästab see meid mõlemaid.

🐾 Mida sellest kõigest meelde jätta?

Kui ma närin mõnda asja, siis ma ei ürita sind pahandada või kurvastada.

Ma lihtsalt kasvan, õpin ja püüan aru saada, kuidas see suur ja põnev maailm töötab.

Mõnikord teen ma häid valikuid.

Mõnikord teen ma… ütleme siis, loomingulisi valikuid.

Aga iga päev õpin ma natuke rohkem.

Loe edasi

Vaata ka: Esimesed päevad kutsikaga
Loe edasi: Miks koer haugub?